Tere armas külaline!
Oled sattunud lugema Saue küla MTÜ internetipäevikut. Siin saad tutvuda Saue küla ajalooga, meie küla inimestega, nende saavutuste ning tegemistega. Siia paneme üles ka külakoosolekute protokollid ning anname teada tulevatest külakoosolekutest ja –üritustest. Samuti toome teieni ajakirjanduses ilmunud artiklid meie küla kohta ning hoiame külarahvast kursis kõige sellega, mis seotud meie küla elu-oluga ning võib külaelanikele huvi pakkuda.
Saue küla MTÜ loodi 2007. aastal koondamaks Saku valla ääremail Saue (vahepealse nimega Kanama) külas elavaid inimesi.

Niisiis selguse huvides: alates 1. jaanuar 2014 ennistati külale SAUE nimi.



13 detsember 2010

Tuisulindude mured

Tere üle pika aja!

Käre talv on käes ja lisaks põhjamaisele ilule kaasnevad sellega ka mitmed mured. Et suures autode väljakaevamise ja muude inimesekesksete tuisuprobleemide kõrval linnud päris meelest ei läheks, anname siinkohal lingi ühele väikesele meeldetuletusele Tallinna Linnuklubi linnublogis - siit. Kuna tekstis on mainitud, et lindude toitmisest on räägitud palju ja meie seda seekord ei käsitle, siis olgu lisatud, et meeldetuletust toitmise kohta saab lugeda näiteks Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt -siit.
Advenditervitustega
Eet ja Aarne

Foto: Aarne Tuule. Ohakalind külastab toidumaja harva ja peab loodusliku toiduga ise hakkama saama.

 

10 detsember 2010

Pildikesi meie külast-TALV

Lumelükkamine meie küla moodi!:-)
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab - on vaja ühte head Rootsi sõjaväe Volvot, kahte tugevat ja nutikat meest...no ja häid ning vastupidavaid riideid vist ka! ;-)
AGA KÜLA TEEL PEAKS NÜÜD SAAMA SÕITA, KA VEIDI VÄIKSEMATE AUTODEGA!
AITÄH! 

08 detsember 2010

TOIMUB SAKU VALLAS: Üritus "Saadame sügise ära..."

18. detsembril kell 15.00 ÜKSNURME külas, REHE KÜÜNI juures.

18 november 2010

Külakoosolek 27.11.10 kell 11.00!

Kanama küla koosolek toimub laupäeval
27.11.10 kell 11.00
külavanema hr.Kruselli e. Reinu talu katusealuse all.

Päevakord:
* Ringtee ja Pärnu mnt projekti arengud
* ERA
* Tee avalikuks kasutuseks andmine (vaata ka manusena kaasas olevat lisa)
* Küla tee
   a) tee parandamine
   b) teede äärne võsa
   c) lumelükkamine
   d) küla tee läbimine Lageda 5 elanikele talvel

* MTÜ tegemised
  a) mänguväljak
  b) külakeskus
  c) turvakaamerad
  d) arengukava

* Külavanema valimine
* Muud küsimused

Ole kindlasti kohal!





17 november 2010

TEATEID SAKU VALLAST: Tulge tantsima!

Sel sügisel alustas Saku Huvikeskuses tööd uus, noorema rahvaga segarahvatantsurühm. Meile enestelegi üllatuseks on sinna kokku tulnud palju tantsurahvast just küladest. Nii võivad uuest rühmast uhkusega oma esinduspaari leida Üksnurme, Kiisa, Kasemetsa ja muidugi Saku. Hoog uuele rühmale on sisse lükatud, kuid täielikust õnnest on puudu veel üks paar! (vabu paarilisi on ka üksikule meesterahvale) ja vanus võiks ideaalis olla alla 40.

Siit siis üleskutse küladele - saatke oma esinduspaar meile tantsima! Trenn konti ei murra ja hea seltskond on garanteeritud. Praegu tundub just olema selline ajalooline võimalus tekitada selline külade esindajate koondrühm.

Huvi korral võtke ühendust eve.lutter@gmail.com või 51 919 575 või veel parem - tulge kohe kohale ESMASPÄEVITI kell 19.00-20.30 Saku Huvikeskuse 3.korruse saali, veel ei ole hilja liituda…

TANTSIMISENI!

Tänudega tantsuõpetaja Eve Lutter Kurtna külast

29 oktoober 2010

TOIMUB SAKU VALLAS: Jõulumaa Metsanurmes

Uudiseid naabritelt!
Ei-ei, meil pole kalender ette keeratud, lihtsalt arvasime, et anname aegsasti teada, mis plaanid jõulueelsel ajal on. Kui peres on lasteaia-või väiksemaid koolilapsi, oleme rõõmsad kui info jõuab ka koolide-lasteadadeni.

Kogu info leiad klikkides siia.

Ilusat sügise jätku soovides,


MTÜ Metsanurme

14 oktoober 2010

Näitus "Kaitseliit 85 aastat Sauel"

...on väljas Saue Linna Raamatukogus alates 11.oktoobrist, loe lähemalt siit!

13 oktoober 2010

Külauudised

...on teadupärast kirjas just selles portaalis Kylauudis.ee. Ja loomulikult on seal seal kirjas ka meie küla uudised! ;-) Lugege ise siit!

Meie küla rattaässad!

Hansu talu rahvas on taas kord rattasôiduvôistlustel konkurentidele tuule alla teinud- seda pea igas vanuseklassis! Palju ônne Lizette, Robert ja Tarmo. Loe lähemalt Saku Kolmik 2010 kohta siit!  

10 oktoober 2010

Pärlikoda toimus

...meie külas sellisel toredal päeval nagu 10.10.10!
Külla oli meile tulnud Terje, kes on kuulus oma kaunite polümeersavist ehete, eriti aga ehtesarja "Ehe rahvuslik" poolest. Kuna pea kõigile oli see esimene kokkupuude selle saviga, siis oli algus väga põnev- seda plastiliini moodi savimassi pastamasinast läbi lastes ei saanud vist eriti keegi aru, kuidas selles massist need pärlid tulema hakkavad?! Aga tulid, rullides ja voolides said savitükkidest kaunid ja värvilised helmed- selgeks sai (no pea-aegu) mustrirulli tehnika.
Edasi läks aina põnevamaks, sest siis hakkasid juba tekkima ideed, mida on võimalik sellest savist meistrdada- kes soovis sõrmust, kes kõrvarõngaid, kes piirdus helmestega kaelakee jaoks. Veidi rullimist ja voolimist ning siis läksid helmed ahju. Veel pooltunnike põnevust ja ...saabusid ahjust pannid valmis helmestega.

Põnevusega otsiti ahjuplaatidelt neid OMA helmeid ja paluti Terjelt abi, et saaks need helmed nüüd ka juba päris eheteks kokku panna. Terje aitas lahkelt ja kõik said just sellised ehtekompletid, nagu igatsesid. Eheid sai palju, kõik olid väga omanäolised ja ilusad. Veenduge selles ise...loodan, et pea kõik komplektid said pildile jäädvustatud! 
Igal juhul suur-suur tänu meisterdajatele ja veel suuremad tänud Terjele, kes meid juhendas ja abistas (ja seal juures kordagi kella ei vaadanud!)!
Aitäh!
Saue Küla MTÜ

19 september 2010

Pärlikoda



Pühapäeval, 10. oktoobril toimub meie külas, Kopli-Juhani talu ateljeehoones MEISTRIKODA.

Teemaks on polümeersavi ja võimalused sellest helmeid valmistada. Õpime ära ühe tehnika, lillemustri tegemise.
Sobib algajale ja pakub huvi ka edasijõudnutele värvikombinatsioonide leiutamisel ja tulemuse viimistlemisel!
Osaleja saab valmis ühe ehtekomplekti jagu helmeid (kaelakee, kõrvarõngad, käevõru).

Osalejate arv on piiratud! Registreerimine ja lisainfo: meie.saue@gmail.com või 5131540 (Ülar).  
Registreerimine kuni 1. oktoobrini!  

Kursust finantseerib osaliselt Saku vald. Kursus sisaldab materjaliga tutvumist, töömaterjale, töövahendite kasutamist, helmeste küpsetamist, rohkelt näidiseid jne.
Eraldi tasu eest ehete kokkupanemise osad (kinnised, helmetraat, ühendusrõngad).
Meisterdamine juhendaja Terje Ennomäe www.parliblogi.blogspot.com kestab koos küpsetamisega 2 tundi, kell 12-14.00.

Saue küla MTÜ

08 september 2010

Pildikesi meie külast- SÜGIS

Saatke palun pilte meie külast, märke saabuvast sügisest nii looduses kui ka lihtsalt meie ümber...
E-mail: meie.saue@gmail.com

31 august 2010

Tähtis teade: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla eskiislahenduse avalikustamine ja avalikud arutelud

*Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha valiku võrdlustulemsute ja eskiislahenduse avalikustamine ja avalikud arutelud***

Harju ja Rapla maakonnaplaneeringuid täpsustavate teemaplaneeringute koostamise käigus on läbi viidud trassivariantide võrdlemine trassilõigul Harju ja Rapla maakonna ulatuses (tulevane I klassi maantee).

Teemaplaneeringute koostamise eesmärk on leida sobivaim asukoht põhimaanteele, et parandada liiklusohutuse tingimusi maanteel ning tagada sujuv ja usaldusväärne ühendus erinevate sihtpunktide vahel.
Asukohavalikul lähtutakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalistest suundumustest ja vajadustest.

Planeeringute käigus täpsustatakse need olemasoleva maantee lõigud, kus on otstarbekas ja võimalik olemasoleva maantee õgvendamine ja laiendamine ning lõigud, kus tuleb kaaluda maantee rajamist uues
asukohas.

Teemaplaneeringud on aluseks teeprojektide, samuti üld- ja detailplaneeringute koostamisel.

*Võrdluse tulemustega ja eskiislahendusega on võimalik tutvuda alates 27. augustist 2010 teemaplaneeringute portaalis * http://viabaltica.hendrikson.ee/, samuti Harju Maavalitsuse veebilehel
www.harju.ee ja Rapla Maavalitsuse veebilehel http://www.raplamv.ee/ . Paberkandjal
kaardimaterjaliga (üldine teemaplaneeringu eskiislahendus M 1: 100 000 iseloomustamaks trassi asukohta ja variante ning täpsemad lahendused omavalitsuste lõikes M 1: 20 000) on võimalus tutvuda ka kohalikes
omavalitsustes (Tallinna Planeerimise Ametis ja Nõmme Linnaosa Valitsuses, Saue Linnavalitsuses ning Saku, Saue, Kernu, Märjamaa ja Vigala Vallavalitsuses).

* ***

*Võrdluse tulemusi ja eskiislahendust tutvustavad* * avalikud arutelud toimuvad järgmiselt:***

*14. septembril 2010. a. kell 15.00 Kernu valla rahvamajas (Riisipere tee 6, Haiba küla, Kernu vald) ja kell 17.30 Märjamaa Rahvamajas (Sauna 2, Märjamaa alev, Märjamaa vald);***

*15. september 2010. a. kell 16.30 Saue vallavolikogu saalis (Veskitammi 4, Laagri alevik, saue vald) ja kell 18.00 Saku Valla Maja suures saalis (Teaduse 1, Saku alevik, Saku vald);***

*20. september 2010.a. kell 18.00 Kivi-Vigala Rahvamajas (Kivi-Vigala küla, Vigala vald)***

Teemaplaneeringute algatajad, koostamise korraldajad ja kehtestajad on: Harju Maavalitsus, Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn, e-mail: info@mv.harju.ee Harju maakonna teemaplaneeringu osas (kontaktisik:
Heino Alaniit, e-mail: heino.alaniit@mv.harju.ee, tel: 611 8772) ning Rapla Maavalitsus, Tallinna mnt 14, 79513 Rapla, e-mail: maavalitsus@raplamv.ee Rapla maakonna teemaplaneeringu osas
(kontaktisik: Tavo Kikas, e-post: tavo@raplamv.ee, tel: 4841104)

Teemaplaneeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja:

OÜ Hendrikson & Ko, Raekoja plats 8, Tartu 51004, hendrikson@hendrikson.ee , 7 409 800

OÜ Reaalprojekt, Pärnu mnt. 463, Tallinn 10916, reaalprojekt@reaalprojekt.ee, 608 11 00

Lugupidamisega,
Jaak Järvekülg
Hendrikson & Ko

26 august 2010

KIISA SÜGISLAAT

28. augustil 2010 kell: 10 – 15
KIISA SÜGISLAAT

Rahvamaja õuel ja majas üritus
„PERELT PERELE”
 29.08-04.09 KELL 12.00-18.00

 sinu kapis pole ruumi – too üleliigne, kuid korralik kaup kaasa
  •  sul on vanast heast sisustusest (kapp, riiul jms) „siiber”, tahad uut, aga vana on liialt hea, et ära visata – too siia, meil on sellele kasutus(uus pere)
  • sul on palju väikeseks jäänud asju, aga ei ole väiksemat õde-venda, kes neid kanda võiks – too siis siia, leiame uue õnneliku omaniku
  • sa oled vanemaks saanud ja kosunud tublisti, aga väikeseks jäänud asjad on liialt head, et „prügikasti” panna – too siia, siin on kindlasti keegi, kellele see sobib ja on OK!

 VAADAKE PALUN KÕIK HEATAHTLIKULT OMA SEISMA JÄÄNUD „VARANDUS” ÜLE, TEHKEM ÜHESKOOS HEATEGU
NII ENDALE KUI KA LÄHIKONDLASTELE!

19 august 2010

TOIMUB SAKU VALLAS: Külade päev!

Juba sellel nädalavahetusel toimub Saku valla 8. Külade päev. Vaata lähemalt siit:

09 august 2010

Taluturg

12.aug. kell 18 Sakus Aasa t. 1


Koosolek
Teeme Sakku taluturu

Päevakorras
1.Saku Taluturg - info
2.MTÜ Saku Taluturg moodustamine
3.Igasugused muud ettepanekud

Oodatud ja teretulnud on kõik tulevased kauplejad, ostjad ja muidu huvilised.

23 juuli 2010

TEATED VALLAST: kojusõidu võimalus Kanama ja Üksnurme küla lastele


Saku Vallavalitsus koostöös AS-iga Samat muutis alates 29.03.2010 valla siseliini marsruuti selliselt, et  nüüdsest on võimalik kojusõiduks kasutada bussi ka Kanamaa ja Üksnurme küla õpilastel. Täpne sõiduplaan avaneb siit

Virko Kolks
Saku Vallavalitsuse majandusjuht

27 juuni 2010

Jaanilõkked- saatke pilte!

Saatke pilte oma lõketest või laadige kohe üles Saue küla facebooki kontole! Valime ägedaima küla lõkke!
Fotol Kiviveski talu lõke.

10 juuni 2010

Saku valla meistrivõistlused köieveos

Saku valla meistrivõistlused köieveos toimuvad 23.06.2010 ürituse Saku valla jaanituli raames. Võistkonna suuruseks on 5 sportlast+1 reserv+ kapten. Reservi võib kasutada iga tõmbe järel. Võistluste süsteem selgub peale registreerimist sõltuvalt võistkondade arvust.
Võitja võistkonda autasustatakse karikaga ja kohustusega esindada Saku valda Eesti valdade XVIII suvemängudel, mis leiavad aset 26.-27. juuni Türil. (köieveo võistlus 26. juuni).
Kogu külast, klubist või Saku vallas elavatest sõpradest kokku oma esindus ning saa osa lõbusast võistlusest nii Saku valla jaanitulel kui ka valdade suvemängudel.
Registreeri oma võitkond e-mailile risto.lall@sakuvald.ee, tähtaeg 21.juuni 2010.
(võistlejate nimed, sünniajad ning esindaja kontakt)
NB! Suvemängudel osalemise kulud (osavõtumaksud, transport ja toitlustus) kannab Saku vald.

Tervitades,
Risto Lall

08 juuni 2010

KÜLAS LIIGUVAD VARGAD!

Erinevatel öödel on varastatud 3 muruniitjat ja üks mopeed! Hoidke silmad lahti... kui on liikumas kahtlust äratavaid isikuid küla vahel, küsige, kus-mis ja kelle juurde. Kui on kahtlaseid autosid/busse liikumas, kirjutage number üles.
Ja muidugi vaadake üle, et ka teil ka midagi kadunud poleks... :-(

05 juuni 2010

Linnulauluretk meie külas!

Fotokinnitus sellest, et linnulauluretk meie külas toimus! Varaseid ärkajaid ei olnud küll palju, aga need, kes olid võtnud vaevaks ka laupäeval kell varaseks hommikutunniks äratama panna, said suure sõõmu värsket õhku, kuulda erinevaid lindusid, osasid neid isegi suhteliselt lähedalt näha ning said kõige selle juures muidugi ka jupp maad targemaks.
Niisiis, veidi pikemalt ka esimesest küla linnulauluretkest. Miks äkki selline huvi lindude vastu ja just meie külas?
Pôhjus on tegelikult lihtne ja loogiline. Aastakümneid lindude vaatlemisega tegelenud Eet Tuule on ka meie külas vaatlusi teinud juba üle poole sajandi. Aastaid teeb ta seda tööd koos poeg Aarne Tuulega, sest on igati loogiline jätkatakse uuringuid sealt, kus on tugev pôhi all. Seda enam, et nende linnutarkade sônul elab meie külas 66 erinevat liiki linde! Liikide arvukus on küll aastatega veidi muutunud, vaatlusala tublisti suurenenud, aga neil on siiani õnnestunud neil meie kohalikul linnustikul hästi silm peal hoida. Igal juhul arvavad Eet ja Aarne Tuule, et liigirohkuse numbri üle peaksime me igal juhul uhked olema. Ja et neid liike ka endiselt nii palju oleks, selleks peame me ka ise kaasa aitama. Vôi tegelikult lindude seisukohalt oleks parem, et me teeks suhteliselt vähe, sest mida rohkem on vanu puid ja puuôônsusi ning pôôsaid meil on, seda rohkem lootust on, et linnud meie juurde aasta-aastalt tagasi tulevad. Väga korras, pügatud hekkide ja pöetud muruga kodud kahjuks lindudele niiväga meele järgi ei ole. Seega hea uudis neile, kes ”pool-metsikut” aiakujundust pooldavad- see kôik on lindude rôômuks! ;-)
Tagasi tulles aga selle konkreetse retke juurde, siis vaatamata sellele, et osad meist tundsid end kui kangelase, et laupäeva hommikul nii vara üles said ja juba 6.45 rivis seisid, siis linnutarkade jaoks oli juba suht hiline aeg. Nemad sätivad ornitoloogiliste uuringute ajal teele ikka juba päikesetôusu ajaks, sest siis on parim aeg linnulaulu kuulata ja väikseid sädistajaid vaadelda.
Mis siis meelde jäi? Esiteks hulk linnunimesid, mida varem isegi kuulnud polnud. Karmiinleevike näiteks. Leevikest ja tema punast kôhualust teame juba algkooliraamatutest, aga just sellise nimega lindu teadsid vähesed. Siis oli toredaks üllatuseks käosulase laul- Aarne sônul on käosulase laulu vôrreldud ööbiku lauluga ja sellest ka tema rahvapärane nimi – ööbikuköster. Ja kaunis kollane talvike oli paljude arvates kaunis punkt meie retkele, sest tema näitas enda kohe täitsa lähedalt. Ja muidugi jäi nende ”säravamate tähtede” vahele veel suur hulk kauneid linde ja kaunist laulu, aga kui oled esimest korda sellisel retkel (nagu allakirjutanu), siis ega ju kôik mainitud nimed meelde jää (rääkimata siis nende lauludest, mida kôrv alguses kohe üldse üksteisest eristada ei suuda). Aga kuna Eet ja Aarne varustasid meid ka täpse linnustatistikaga meie küla kohta, siis täname neid veelkord ja lisame tabeli.

25 mai 2010

Ettekandepäev Vanamõisas

Hea Saue küla rahvas!

Mul on heameel edastada teile Vanamõisa küla seltsi teade ja kutsuda neljapäeval,
27. mail 2010 kell 17.00 Vanamõisa seltsimajja, kus toimub küla ning mõisa ajalugu, põlisperesid ja -talusid tutvustav ettekandepäev. Sama ürituse raames avatakse Vanamõisa põlissuguvõsade sugupuude näitus, mis jääb avatuks kogu suveks.

Austusega,
Evelin Povel-Puusepp
Saue Kodu-uurimise Seltsing

21 mai 2010

Jumalakäpp vôi kuradikäpp?

Jumalakäpp (Orchis mascula)
jumalakäsi, mehekäpp, nallernaat, vanapoisirohud

Meie küla maadel on õide puhkenud nö. maamehe orhideed. Osad ütlevad, et need on jumalakäpad, teised väidavad, et selle taime nimeks on hoopis kuradikäpp. Küsisin abi sôbralt googlilt ja sai sain sellist infot. Esiteks siit. Ja infoks veel:
Tavaliselt ei teata nende taimede erinevusi. Nii on pea kõiki lillakaspunaste õitega ruljate õisikutega käpalisi nimetatud nii jumalakäppadeks kui ka kuradikäppadeks. Kas “jumal” või “kurat”, see oli enamasti üpris suvaline, lihtsalt kuidas antud maakohas oldi harjutud ütlema. Paremal juhul teati rääkida, et kuradikäpal on maa sees vana ja kole mugul, jumalakäpa mugul on aga ilus, puhas ja hele. Kuid käpaliste eluringi arvestades võib iga käpaline olla kord jumala-, siis jälle kuradikäpp. Kevadel kasvab vars eelmisel aastal tekkinud mugula otsa, mis muutub seejärel vanaks ja tumedaks ning sureb sügisel. Kuid suvel võib sama taime alt leida ka uue ilusa heleda mugula, mis kasvatab järgmisel kevadel õievarre.
Veidi targemad ütlesid, et jumalkäpa mugul on terve, kuradikäpa oma aga katkine, lõhestunud. Tõepoolest, see on tunnus, mille pärast kuradikäppa enam polegi. Ta on pandud omaette perekonda sõrmkäpp. Niisiis polegi enam teadusliku nimega kuradikäppa olemas, on kuradi-sõrmkäpp. Käpa perekonda jäid vaid terve juuremugulaga taimed. Kõik käpalised on meil looduskaitse all, seetõttu tuleb perekonna määramisel appi võtta muud tunnused kui taime väljakaevamine. Kõikidel käppadel on ülemised lehed tupe sarnaselt ümber varre, sõrmkäppadel aga selge lehelabaga ja lehe alus ümbritseb vaid poolt vart.
Maapealne osa on aga käppadel ja sõrmkäppadel üpris sarnane. Seepärast tasub peatuda ka meie ühel tavalisemal käpalisel, niiskete niitude kuradi-sõrmkäpal. Teda iseloomustavad kõigepealt suured tumelillad laigud lehtedel. Teiseks on tema vars seest säsiga täidetud, mitte õõnes. Ja kolmandaks on tema helelillade õite huule kolm hõlma üpris madalad.
Jumalakäpa pikkadel süstjatel lehtedel suuri tumedaid laikusid tavaliselt pole. Küll on neil aga väikesed täpikesed või kriipsukesed, mis on samuti tumelillalt värvunud. Sagedamini näeme neid täpikesi lehe alumises osas, vahel ka päris taime varrel. Jumalakäpa vars on üpris tugev, mis on talle ka võib-olla ladinakeelse nime andnud. Nimelt on ta ladina keelest tõlkides “mehelik orhidee”. Meie käpa perekonna teistest liikidest eristamiseks peab jumalakäpa juures veenduma veel selles, et tema õie huul oleks sügavalt kolmeks hõlmaks lõhestunud ja et õie kannus oleks vähemalt ligi sentimeetri pikkune.
Kui niinimetatud “kuradikäpp” kasvab küllaltki sageli peaaegu kogu Eestis, siis jumalakäpp on hoopis haruldasem. Teda võib kohata Lääne-Eestis ja eriti läänesaartel.
Kuidas neid taimi rahvapärastelt nimetatud ja mille vastu kasutatud, sellest saate lugeda siit
Ja andke siis palun ka teada, kas teie talu maadel on kuradikäppasid või hoopis jumalakäppi näha!

12 mai 2010

10 mai 2010

Ajaloost ka veel

Kuna meil on Saue linnaga nö. samad juured, siis saate Saue ajaloost lugeda ka Saue linna kodulehelt. Tänuväärset uurimistööd on teinud Saue Koduloo uurimise seltsing.
Kes ise Saue lehele minna ei taha, siis toon välja ühe pikema katke sellest loost (loodame, et autorid ei pahanda!):
"... Vanades ürikutes on mainitud Saue küla (Sawne) 1548. aastal.
Saue mõisa ajalugu ulatub XVII sajandi algupoolde, kui kuningas Gustav II Adolf läänistas 18. mail 1629 hulga maid, sealhulgas Saue küla, maanõunik Bernhard von Scharenbergile, kelle näol oli tegemist ühe mõjukama aadliperekonnaga kogu kihelkonnas. Maise kõrval hoolitseti ka vaimu ja kunstiväärtuste eest. Ehitati ise ja annetati ka kirikutele. Tema tellimusel valmis 1632. a Keila kiriku altar. Kuna Scharenbergid pidasid oma tähtsamaks keskuseks Saustit, sai 1639. aastal esimest korda mainimist leidnud Saue mõis endale nimeks Klein-Sauss (Väike-Sausti). Esialgu ei rajatud sinna korralikku hoonestustki.

1647. aastal sai mõisa omanikuks Ewold von Scharenberg. 1670-te lõpul oli Saue mõnda aega John Fuhrmanni nimel, 1680-tel kuulus riigistatavate mõisate hulka ning siin olid mitmed rentnikud.

Sauelase Aadu Kumari vabas tõlkes väljavõtted rootsi- ja saksakeelsetest adramaade revisjonidest annavad mitmeid huvitavaid fakte Saue mõisa kohta. Nii näiteks oli 1686. aasta revisjoni ajal mõisa valdajaks leitnant Robert Segner. Kuigi mõis oli 1679. aastast tema käes, tunnistas ta, et ei ole suuteline esitama andmeid mõisa külvi ja saagi kohta. Põllutöödeks ja teisteks vajadusteks pidi ta kasutama osalt oma panditalupoegi Karjaküla külast, osalt muud palgatud rahvast, sest mõisas pole rahvast rohkem kui 2 pooladrikut ja ülejäänud maa on täiesti tühi. 1693. aastast on teada, et Saue mõisa koosseisu kuulunud Saue küla olnud kaua ja peaaegu viimase ajani tühi, nii et ei leidunud mingit õiget talupoega ega maja, vaid põldusid haris mõis võimalust mööda võõraste töömeestega. Veidi aja eest on võetud 4 talu, mis on alles rajamise järgus. Külal pole üldse metsa ehituspalkideks. Karjamaa on loopealne, enamasti väikseid kadakapõõsaid täis. Selleaegse mõisahoone asupaik oli praegusest mõisamajast pool kilomeetrit lääne poole. Mainitakse mõisa heinamaal asuvat väikest saunakohta ühe suitsutoaga, mida talvel kasutatakse kõrtsina.

17.-18. sajandi vahetusel olid rasked ajad - nälg, 1700-1710 kestnud Põhjasõda ning sellele järgnenud katk viisid läbi laastamistööd. “Must surm” hävitas 80% Saue elanikest. 1712. aastal teostatud inkvisitsiooni andmetel on Saue külas märgitud kuus talu, kokku 17 inimesega. 1725.aastal oli talupoegade arv tõusnud 48-ni. 1765. aastal oli rahvaarv Saue külas 74 inimest, nendest 36 last. 1782. aasta hingeloendis on märgitud Saue mõisa osas pärustalurahvast mehi 61, naisi 61 ja vabu inimesi mehi 13 ja naisi 6.

Ewold Johanni leselt Hedwig Margarethalt pärandus valdus 1757. aastal Franz Heinrich von Scharenbergile, kes müüs mõisa oletatavasti 1774. aastal 15150 rubla eest major Friedrich Hermann von Fersenile. Viimase omandiaega võibki Saue mõisa ajaloos pidada kõige olulisemaks - just siis oli välja ehitatud praeguseni eksisteeriv mõisaansambel. Ehitustöödega jõuti enam-vähem valmis 1786. aastaks - selle aasta kevadel lasi mõisaomanik oma valduse pidulikult ümber ristida Friedrichshofiks. Paraku võttis suurejoonelise ja luksusliku residentsi rajamine Fersenilt kõik säästud ning 1792. aasta kevadel oli ta sunnitud mõisa 35 000 hõberubla eest (pluss 5000 rubla inventari eest) 80 aastaks pantima Saku mõisa omanikule krahv Carl Friedrich von Rehbinderile. Seejuures oli pandihind ostuhinnast koguni kolm korda kõrgem. Mõisa uueks omanikuks sai tollase Eestimaa üks kõige jõukamaid mehi, kellele juba varem kuulusid Keila ümbruses Saku, Jälgimäe ja Rahula mõisad. Saue valis ta oma uueks eluasemeks. On teada, et just selles mõisas sündisid perekonda ka lapsed. 1808. aastal muudeti pandileping müügilepinguks ja nõnda jäi Saue Rehbinderite kätte kuni 1852. aastani.

Rahvasuus levinud mälestusi Saue kohta võib leida P. Heidemanni 1930. aasta suvel kogutud käsikirjast “Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnas“: Saue rahvas mäletab, et Rehbinderi ajal olnud peks alaliseks nähtuseks. Kui peksule määratud teomehed käest ära jooksnud, peksnud ta kubjast. Teomehed saanud aga järgmisel päeval haagikohtuniku juures 30-50 hoopi niikuinii kätte. Krahv Rehbinder olnud ka suur tüdrukute kütt. Pruudid, neid olnud tal palju, pannud ta hiljem mõisateenijatele mehele. Kui abielukaup ei olnud mehele meeldinud, ähvardanud härra teda soldatiks saata. Et aga soldatipõli tol ajal kestis 25 aastat, on eelistatud abielu härra pruudiga.

1834. aastal moodustati Friedrichshofi mõisa piirides vald, mis kandis pikka aega nimetust Friedrichsgofskoe volostnoe pravlenie. Mõisniku valvsa pilgu all korraldas asjaajamist ametisse seatud vallatalitaja ning vallakasakas. Valla täiskogus osalesid ainult meestalupojad.

1852-1871 oli mõis Otto von Ruckteschelli nimel. Teda mäletatakse nime all Rutesell või Rutes. Rutesell olnud haagikohtunik ja hirmus peksja. Peksu pingi all seisnud alaliselt vereojad.

Tähelepanu väärivaks sündmuseks tuleb arvata 1860-ndail aastail seadustega antud õigus kõigisse seisustesse kuuluvaile isikuile omandada maad ostu teel. Sauel algas talude päriseksostmine 1870. aastal. Kõige rohkem osteti talusid Sauel 1883-84 aastal.

19. sajandi lõpul algas rahvuslik ärkamine. Hakati ajalehti lugema. Sauel käinud Tooma peremehel Koormannil ka saksakeelne ajaleht. Ajalehti telliti ja loeti ühiselt. Suuremateks lehelugejateks ja tellijateks olid kooliõpetajad.

Raudtee areng Eestis tõi pöörde Saue asustuses, hoonete ehitamises ja selle kaudu elanikkonna kasvus. 24. oktoobril (5. novembril) 1870.a. avati liikluseks Balti raudteeliin Gatšina-Tallinn-Paldiski (Baltiiski port). Raudteeliini avamise ajal oli Tallinna ja Paldiski vahel ainult kaks jaama: Klooga (Lodensee) ja Keila (Kegel). 1872. aasta lõpus rajati Keila ja Tallinna vahele Saue (Friedrichof) ning Keila ja Klooga vahele Niitvälja platvorm.

Otto von Ruckteschellilt ostis mõisa Wilhelm von Straelborn, keda rahvas mäletab “hea ja õiglase” härrana. Staelbornist teatakse rääkida, et ta 1905. aastal ajanud karistussalgad mõisast ära, öeldes, et tema mõisas kahtlasi isikuid ei ole. Sauel tahtnud karistussalk maha lasta vallakirjutaja Juhan Silbergi. Viimane tahtis veel enne surma palvetada ja seepeale anti talle armu.
Staelbornide käes püsis Saue mõis kuni Eesti Vabariigi maareformini, misjärel vahetas omanikku. Mõis tükeldati 1921. aastal. Uute maaüksuste nimekirjas oli 49 üksust. Vabadussõjas üles näidatud teenete eest kinkis valitsus mõisasüdame mereväekapten Johannes Hermile. Kahjuks sõjakangelane suri juba 1926. aastal 32-aastasena. Hermi pere (abikaasa ja tütar) elas koos mõisa rentniku perega mõisas kuni 1944. a sügiseni.

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Saue tavaline maakoht oma talumajapidamistega. Talud olid väikesed ja mitte eriti jõukad, sest põllud olid kivised, karjamaad täis kadakaid ja sarapuid, heinamaad puude ja võsaga. Kuid inimesed olid paiksed ja töökad. Tööd tehti hobustega. Raudteejaama juures asus väike meierei, kuhu talupidajad tõid kokku oma piima. Samas oli ka väike pood. Lisaks talumajapidamistele hakkas 1920-ndail aastail Saue raudteejaama lähedale Saue mõisa ja Vanamõisa küla maadele tekkima aedlinn.
Seltsielu peamiseks keskuseks oli vallamaja, kus rühm seltsitegevuse armastajaid tegutses, peaasjalikult pidusid korraldades. 1920. a kujunes seal välja Saue noorteühing. Ühingu tegevus oli esialgu pidude korraldamine, hiljem asuti muusika ja laulu harrastusele. Suvel tegeleti spordiga.

1926. aastal avati Saue raudteejaamas uus postiagentuur nimega “Saue vaksal“.

..."

06 mai 2010

Vanametall rahaks!

Saku vald koostöös AS Kuusakoskiga korraldab 22. mail 2010 vanametalli kogumise kampaania, mille käigus võtame vastu:
 autoromusid- kliendi soovil korraldab sõiduki arvelt maha võtmise AS Kuusakoski, vajalikud dokumendid: omaniku isikuttõendav dokument, sõiduki tehniline pass, volitus omanikult ( kui ei ole omanik) või sõiduki ostu-müügileping. Kui sõiduk on Liiklusregistrist kustutatud, siis on vajalik arvelt kustutamise tõend ja müügiõigust lubavad dokumendid;
 kõiki esemeid, detaile, mis on metallist( k.a. pliidid, pesumasinad jne). Vastu ei võeta külmkappe!
Toimub kogumisring, mille käigus auto (millel on tõstuk ja kaal) sõidab valla piires ringi ja kogub metalli elanike kodudest ja mujalt registreeritud paikadest. Metalli palume ladustada tõstukautole ligipääsetavasse kohta. Raha metalli eest kantakse omaniku (või volitatud isiku) pangakontole. Vajalik eelnev registreerimine kuni 17.05.2010 juures telefonil 6 712 427 või meili teel anastassia.turlova@sakuvald.ee. Registreerimisel anda teada metalliomaniku (müüja) nimi, telefon, metalli asukoht ja kindlasti, millise metallist eseme(te)ga on tegemist, orienteeruv kogus ja kaal. Kampaania raames võtame soovi korral metalli vastu ka valla ettevõtetelt ja vallaasutustelt.
Täiendavate küsimuste korral palun pöörduge helistage AS Kuusakoskisse telefonil 6258 666 või lühinumbril 13660.
Kasutage soodsat võimalust ja muutke oma vanametall rahaks!

TOIMUB SAKU VALLAS: KEVADLAAT

05 mai 2010

Minu mälupildid Saue külaelust- osa 4.

Kôigepealt ônnitlused proua Liale auväärse "80" juubeli puhul! Mälestused jätkuvad siin...
Kuid kõik päevad ei olnud vennad. Rahulik elu ja töö katkes väga ootamatult, kui meie suur naaber oma tankidega veereres Eestimaale. Mäletan seda päeva nagu eilset. „Mihkli“ talus oli sõnnikuvedu. Laudas oli naabrimehi, kui tuli kohutav teade, et venelased tulevad piki Pärnu mnt. Tallinna poole ja jõuavad ca poole tunni pärast Saue kohale. Tundub uskumatuna ema julgus võtta mind kaasa ja joosta vallamaja juurde, et tõdeda selle teate õigsust. Kõrvu jäi tänaseni onu läbilõikav hääl, kui ta meeste poole pöördus täpselt nende sõnadega - „Eesti elu on nüüd läbi!“ Selle peale lõi ta sõnnikuhargi püsti ja tööl oli lõpp. Mina ja ema värisesime vallamaja juures, kui meist möödusid vene tankid kui täid ja sõdurid kui murjamid pistsid oma pead tanki avadest välja. Miks me ei kartnud?! See oli nagu šokiseisund. Ei osanud karta, sest mõte ei töötanud. Tagasi jõudnud tallu, teadsime, et varsti tuleb ka vene jalavägi. Ta tuligi ja see mida kogesime, oli midagi ettearvamatut. Panime nendele väsinud ja kasimata sõduritele lauale piima, leiva ja seda laualinale. Nuga ja kahvlit sõjamehed kasutada ei osanud. Küünega kooriti kartuleid, mütsid jäid pähe. Vaatasime seda vaikides pealt. Aga onu läks tuppa ja mulle tundus, et ta nuttis.

...JÄTKUB

02 mai 2010

Koristustalgud 2010!

Nii nagu tavaliselt ;-), olid ka seekord 1. mai talguüritusel kohal tublimatest tublimad (suured ja natuke väiksemad), trotsisid vihma ja tuult ning tegid meie kodude ümbruse ning koduteede veered taas kord natuke ilusamaks ja puhtamaks!
Suured-suured tänud teile tublid töökäed!
Saue küla MTÜ
Fotod: A. Lind

22 aprill 2010

Koristuspäev!

Kanama külatee remont!

Külatee remont toimub
teisipäeval 27.04.2010 hommikul
(kellaaeg on täpsustamisel)
Kõik, kes on vabad ja saavad tulla appi, on väga oodatud.
(Palun anna teada, kes saab ja kes ei saa!)
Võta kaasa reha.
MEELDETULETUS NEILE KES EI OLE VEEL MAKSNUD!
Palun maksta kindlasti enne esmaspäeva so. 26.04.10 külavanemale või Kaasiku tallu
või teata neile millal saate maksta.
Tervitustega,
Saue küla MTÜ

09 aprill 2010

Lp.Kanama külatee kasutajad

Kätte on jõudnud aeg Külateed remontida. Selleks palume teil tasuda parandusraha külavanemale või Kaasiku tallu.

Saue küla MTÜ

05 aprill 2010

Kurepaar saabus tagasi!

Ja siin nad on oma koduga (taas)tutvust tegemas.

02 aprill 2010

01 aprill 2010

Viies aastaaeg

Soomaa kohalikud elanikud kutsuvad viiendaks aastaajaks hellitavalt seda aeg, mil tulvaveed suuri üleujutusi põhjustavad. Nüüd on see aastaaeg ka meie külla jõudnud... ja see ei ole aprillinali! Teed uputavad ja kraavides voolab vesi nagu koskedes- mühinal! Loodame siiski, et Soomaa rekordeid me püüdma ei pea hakkama!

29 märts 2010

Minu mälupildid Saue külaelust- osa 3.

Lia Pobul jätkab:
Üksikud mälestuskillud
Esimesena tuleb ikka ja jälle meelde kuivõrd olin kiindunud hobustesse, nagu onu Ferdinandki. Peedu oli onu poolt üles kasvatatud väga ilus, lühilakaline ja valgete sokkidega suksu. Temperament oli tuline, kuid allus kõigiti käskudele. Mind ta usaldas ja hirnatas sõbralikult, kui talle lähenesin. Suur nauding oli mulle hobuse rakendamine nii vankri kui ka ree ette. Pidin seda tegema väga hoolikalt, sest onu kontrollis minu tööd. Ainult maanteele üksinda mind Peeduga onu ei lubanud, sest ta kartis autosid. Tõnn oli sõjaväest ostetud täiskasvanud rahuliku loomuga tööhobune, värvilt kimmel. Talud vajasid ikka kahte hobust korraga raskemate tööde puhul nagu niitmine, viljalõikus j.m.
                                                                      * * *
Suurte pühade puhul ootas onu meie peret Saue jaamas. Siis tuli onu ikka noorema ja kiirema Peeduga vastu. See oli enamasti talvel, et oleks mugavam läbida 3 km pikkune tee Saue külla. Üsna tihti võttis onu taskust välja suure šokolaaditahvli „President“ ja jõulude puhul lisaks veel 10 krooni. Onu oli tore mees ja kandis alati tööst vabal ajal korralikult läikima löödud säärikuid ja ilusaid kingi. Aga pastlaid oskas ta ka teha ja kandis mõnikord neid heinatööl. Kuidagi on see mulle meelde sööbinud.
                                                                     * * *

Ühel jõuluõhtul toodi suure köögi suurele põrandale põhud. Küll oli lusti ja lõbu!

                                                                    * * *

Suvekuudel magasin ikka lauda peal lakas, kas koos mõne oma pere liikmega või mõne külalisega. Värske heina lõhn tekitas maagilise une, hommikuti ärkamisele aitas kaasa kanade kaagutamine ja kukelaul. Armsad maahääled nagu muusika.
                                                                     * * *

Väga toredad mälestused on Alsuka palliplatsil mööda saadetud suveõhtutest. Kergelt kogunes Saue noori täpselt niipalju, et saime kokku panna kaks võistkonda. Üheks tubliks kaasalööjaks oli Dia Rink. Ta oli täpselt minu vanune Tallinna tüdruk ja samuti veetis suved oma onu Alla ja tädi Elli juures „Kaasiku“ talus. Olin Diaga täiesti kokku kasvanud. Tegime kõike koos ja ka pannkooke, kui pidime olema koduvalvurid nii „Mihklil“ kui „Kaasikul“- sageli juhtus see heinaajal, kui teised olid 5 km kaugusel- Aasus. JÄRGNEB



28 märts 2010

Talvise linnuvaatluse tulemused

Tere Saue külarahvas!

Täname talvisel aialinnuvaatlusel osalemise eest! Tänavune talv oli üle hulga aja tõeliselt karm. Seda eriti lindudele, mis ei jätnud vaatlustulemustele oma mõju muidugi avaldamata. Teie andmeid vaadates üllatas eelkõige varblaste puudumine ning pasknääri rohkus. Vastutasuks lisaksime siia meie poolt küla piiril 26.01. nähtud aastalinnu - hallõgija. Eesti Ornitoloogiaühingu tänavuse aastalinnu kohta saate soovi korral lisateavet siit.

Tervitades,
Eet ja Aarne Tuule

******************

Head aialinnusõbrad!

30.-31. jaanuaril toimus Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tallinna Linnuklubi koostöös esmakordselt Eestis talvine aialinnuvaatlus TALV 2010. Oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra ja vaatlusi tehti 888 paigas, mis ületas korraldajate ootused. Kui selline aktiivsus jätkub ka järgnevatel
aastatel, siis on võimalik teha juba usaldusväärseid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.

Kokku vaadeldi 37046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, keda vaadeldi 95% vaatluskohtades. Järgnesid rohevint, varblased, vares, leevike, sinitihane. Kohati aga ka selliseid talviseid haruldusi nagu välja-loorkull, kaelus-turteltuvi, faasan.
Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2010 kodulehelt www.tallinna-linnuklubi.ee/talv. Eesti Ornitoloogiaühing ja Tallinna Linnuklubi tänavad kõiki osalenud vaatlejaid ning ajakirjanikke, kes aitasid teavet levitada. TALV 2011
toimub järgmise aasta 29.-30. jaanuaril.

Talvist aialinnuvaatlust toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Islandi, Liechtensteini ja Norra EMP finantsmehhanismid Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lisainfo:
Aarne Tuule
Talvine aialinnuvaatlus TALV 2010 koordinaator
58002869; aarne@tallinna-linnuklubi.ee

15 märts 2010

"Kodupaiga lood"

Hea Saue küla rahvas!

Saue haridusselts Vitalis ja Saue Kodu-uurimise Seltsing kutsuvad teid 25. märtsil kell 15.00 Saue gümnaasiumi aulasse (Nurmesalu 9) ettekandepäevale "Kodupaiga lood". Pärast ettekandepäeva, kell 18.00 avatakse Saue linnaraamatukogus näitus "Sauelaste sugupuud".
Ettekandepäeval tuleb käsitlemisele Saue kujunemine erinevatel ajajärkudel, ajalugu ja inimesed, perekonnanimede panek Viimsi ja Saue mõisas. Esinevad nii Saue kooli õpilased ja õpetajad kui ka Kodu-uurimise seltsingu uurijad. Külalisena Jaan Tagaväli Viimsi Kultuuriloo Seltsist.

Heade soovidega,
Evelin Povel-Puusepp
Saue Kodu-uurimise Seltsingu nimel

24 veebruar 2010

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

...kõigile meie küla elanikele!
soovib Saue küla MTÜ
Foto: E.Palm

14 veebruar 2010

Meie küla vastlapäev-pildis!

Selline oli meie küla vastlapäeva (mis toimus siis tegelikult Sõbrapäeval ja uue st. Tiigriaasta esimesel päeval) 2010!
Suured tänud Kiviveski talu rahvale, kes meid oma mäele lubasid
ja muidugi kõigile tublidele kelgutajatele, kes kohale tulid!
Head uut aastat!
SAUE KÜLA MTÜ

08 veebruar 2010

Meie küla vastlapäev

Kõik suured ja väikesed on oodatud meie küla
Vastlapäevale
pühapäeval 14.02.2010 kell 12.00
Kiviveski talu maadel olevale mäele (vaata kaasas olevat kaarti, millele on märgitud mägi punase noolega). Samas toimub ka uue aasta vastuvõtmine (hiina kalendri järgi), Sõbrapäev ja MTÜ koosolek, kus tutvustatakse 2010. aastal toimuvat.
Kaasa võta kelk, hea tuju, kuum jook ja vastlakukleid.

KohtumiseniSaue küla MTÜ

26 jaanuar 2010

Talvine aialinnuvaatlus TALV 2010

Tere külarahvas!

Kutsume ka teid selles lühiaegses, lihtsas ja iseenesest huvitavas vaatluses
kaasa lööma! Kui Saue külast osaleb mitu inimest, siis saadame küla kodulehele ka vaatlustulemused. Head linnuõnne! Linnusõpru oodatakse aialinde vaatlema

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tallinna Linnuklubi kutsuvad kõiki linnusõpru osalema 30. ja 31. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2010.

Talvise aialinnuvaatluse eesmärk on saada parem ülevaade nende Eestis talvituvate linnuliikide kohta, kes kogunevad toitmispaikadesse aedades ja parkides. Iga-aastaste vaatluste tulemused aitavad varakult jälile saada muutustele lindude arvukuses ja nende põhjustele keskkonnas. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel kaugelt liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda.

Üritusel osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde ning tahavad anda oma panuse meie linnukaitsesse.

Talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks tuleb 30. või 31. jaanuaril leida tund aega, mille jooksul tuleb kirja panna kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid. Oluline on üles märkida iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. Valige endale hea nähtavusega vaatluskoht aias, pargis või
kalmistul, soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses. Toidumaja ümber askeldavaid linde võib vaadelda kas või toast läbi akna ja soovitavalt terve perega!

Vaatlused tuleb sisestada otse aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse ankeeti http://www.tallinna-linnuklubi.ee/talv. Internetivõimaluse puudumisel võib vaatlused saata ürituse koordinaatorile posti teel aadressile „Tallinna Linnuklubi, Mustamäe tee 59, 10621 Tallinn“.

Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis küll esmakordselt, kuid mitmel pool Euroopas on see osutunud väga populaarseks linnuvaatlusürituseks. Suurbritannias on Big Garden Birdwatch’i nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud juba üle 30 aasta ja mullu võttis osa ligi pool miljonit britti. Soomes korraldatakse analoogset üritust Pihabongaus juba viiendat aastat ning 2009. aastal osales sellel 15 000 huvilist.


Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemise kohta leiab Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tallinna Linnuklubi kodulehekülgedelt (www.eoy.ee, www.tallinna-linnuklubi.ee/talv).

Talvist aialinnuvaatlust toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Islandi, Liechtensteini ja Norra EMP finantsmehhanismid Avatud Eesti Fondi vahendusel.


Lisainfo:
Aarne Tuule
Talvine aialinnuvaatlus TALV 2010 koordinaator
58002869; aarne@tallinna-linnuklubi.ee

Riho Kinks,
Eesti Ornitoloogiaühing
5086690, riho.kinks@eoy.ee


Foto: Tallinna Linnuklubi kodulehelt

18 jaanuar 2010

Ilves meie külas?

Rahu, ainult rahu- ei ole meie külas kõrget visiiti oodata! ;-) Jutt käib hoopis loomast, kes muidu inimese silma alla ei kipu, keda aga viimasel ajal meiekandis liikumas nähtud. Et tegu ei ole silmapettega, sellest annab märku see, et seda suurt "metsakiisut" on näinud meie külas ja selle lähiümbruses päris mitu inimest. Mõnes kohas on suur loom jätnud endast maha ka suured jäljed- nii suurte käppadega kassi tõesti et vaevalt olemas on! Fotosilm suurt looma ennast veel tabanud ei ole, aga kel see õnnestub, siis palume teada anda!
Ilvesest saab lähemalt lugeda siit.

09 jaanuar 2010

Tervitus Saue Kodu-Uurimise Seltsingult

Blogihalduri pikkade pühade tõttu on osad pühadetervitused meie blogist välja jäänud, aga parandame vea- parem hilja, kui mitte kunagi!

Head naabrid, kaunist ja teguderohket uut aastat teile, valgust, soojust ning armastust igasse Saue küla kodusse!

Hääd talvemuinasjutu nautimist,


Evelin Povel-Puusepp

Saue Kodu-Uurimise Seltsing

Lisame ka tema loo, mis ilmus 30. detsembril Harju Ekspressis.

Kohtumine ajalooliste naabritega

Saue koduloolased veetsid oma jõulukuise koosviibimise toredate külaliste seltsis, jagades jõuluootust ajalooliste naabritega: endise Saue küla (nüüd Kanama küla) ja Vanamõisa küla inimestega. Ühise Saue valla aegadel oli tavaks, et valla talvised tähtsündmused (Vabariigi aastapäev, jõulud, aastavahetus, isetegevuslikud etteasted) toimusid kas Saue külas asuvas Saue vallamajas või Vanamõisas asuvas Saue koolimajas (Valges majas). Suvine Võidupüha ühes Kaitseliidu Saue maleva paraadiga ning Saue pritsimeeste sportlikud peod aga Saue asunduses Aru tammikus oleval Kaitseliidu platsil, mida nüüd Jaanitule platsina teame.
Otsustasime ajaloolisest tavast veidi kõrvale nihkuda ning kesk kalendaarset talve üks vahva ja sõbralik õhtu koos olla, et lähemalt tutvuda teineteise tegemistega ning leida need ühised pidepunktid, kus saaksime koostööd teha ja vastastikku kaasa lüüa. On küll nii, et endine Saue küla, Vanamõisa küla ja nüüdne Saue linn kuuluvad praegu erinevatesse haldusüksustesse, kuid ajalugu on meil ühine ning tihedasti läbi põimunud. Seltsingu liikmete hulgas on inimesi, kes on nendes külades sündinud ja elanud, õppinud Saue koolis, käinud vallamajas aktustel-pidudel ning palliplatsidel palli mängimas, on neid, kes alustanud põlissuguvõsade ja põlistalude uurimist. Saime teada, et Vanamõisa küla kavandab 2010. aasta suvel suurt külakokkutulekut „Tule kokku, külarahvas!“, mille keskseks teemaks on küla põlissuguvõsad ning –talud. Ürituse eel keskendutakse Vanamõisa perekondade suguvõsaandmete ning talude kujunemist kajastavate materjalide, fotode ja külaelanike isiklike mälestuste kogumisele. Maikuus on Vanamõisa seltsimajas oodata suguvõsa- ning külaajaloo teemalist ettekandepäeva ja küla põlissuguvõsade sugupuude näitust. Samaks ajaks loodetakse valmis saada Vanamõisa ajaloole, kujunemisele ning inimestele pühendatud ja fotodega ilmestatud raamatuga. Nende ürituste korraldamiseks on oma rahalist abi lubanud Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Saue vallavalitsus. Vanamõisa külaselts ootab külakokkutuleku ning kaasnevate ürituste korraldusmeeskonnaga liituma kõiki, kes oma nõu ja jõu ja kogemustega sooviksid ürituse õnnestumisele õlga alla panna. Nüüdse Kanama küla elanikud ehk MTÜ Saue küla südameasi on küla ajaloolise nime taastamine. Ajaloolistes ürikutes on Saue küla nime mainitud juba 1548. aastal, läbi ajaloo on küla kuulunud Saue mõisa ning Saue valla haldusalasse, kuid 1976. aastal muudeti nimetus hoolimatu ametniku käe läbi meelevaldselt Kanama külaks ning tänapäeval kuulub küla Saku valda. Vaatamata Saku vallavalitsusele esitatud nimemuutuse taotlusele ning olenemata vallaelanike toetusest, ei ole küla nime ennistamine seni õnnestunud. Külaseltsi viimase aja tegemistest väärivad esiletõstmist möödunud vastlapäeval toimunud fotovõistlus „Meie küla 2009“, mis päädis ühise supisöömise ning vastlapäeva tähistamisega Kopli-Juhani talu ateljeehoones. Samuti mais peetud talgud, mille käigus asuti parandama ühist külateed. Sellised ühisüritused kaasavad külas elavate perekondade kõiki liikmeid ning mõjuvad positiivselt ka külaelanike omavahelisele lävimisele. Kodu-uurimise seltsing valmistub kahasse Saue haridusseltsiga Vitalis kevadiseks sugupuude näituseks ning ettekandepäevaks, milles osalevad ka Saue Gümnaasiumi õpilased. See on üks osa KOA projektist „Inimene on kõikide asjade mõõt“, mille raames on seni aset leidnud suguvõsauurimise kursus, gooti kirja lugemaõppimise kursus ning arhiivikursus Tallinna ja Tartu arhiivides. Lisaks on intervjueeritud mitmeid põliseid Saue inimesi ning uuritud arhiivides Saue ja Vanamõisa talude materjale, kõik selleks, et saada põhjalik ülevaade asualast, mis praegu moodustab Saue linna: tema tekkest, kujunemisest, asustusest, organisatsioonidest ja inimestest. Valuteemana läbistas meie ühist kokkusaamist Saue jaamahoone seisukord, teadmatus selle ees, kas hoone jääb püsima, teadmatus selles, mis funktsioone Saue jaam edaspidi endas kannab. Varasematel aegadel on arutlusel olnud, et Saue jaamahoones võiks oma koha leida Saue muuseum, kuid ajaga on mõtted-lubadused tuhmunud, kevadel Saue Sõnas avaldatud visioon jaamahoonest seal muuseumi ette ei näe, linna peal liiguvad jutud ratta- ja rulluisu laenutuspunktist... Saue Kodu-Uurimise Seltsing on jätkuvalt seda meelt, et jaamahoone tuleb taastada esialgsel kujul, saamaks taas üheks linna väravaks koos muuseumi, turismiinfopunkti ning Lääne-Harjumaa loodus- ja matkaradade osana. Selles osas toetasid meie mõtet ka Saue ja Vanamõisa küla esindajad. Kuid veelgi valusam on tõdemus, et Saue linn kipub üht oma ajaloolist hoonet kaotama nendesse aastatepikkustesse arutlustesse, mille käigus üritatakse välja selgitada atraktiivseimat või funktsionaalseimat kasutusala. Ja hoone aina laguneb...
Koosviibimisest jäi kumama ühine huvi ja hool oma kodukandi vastu, koostegemise tahe, püüdlus arvestada edaspidistes tegemistes oma naabritega, kaasata neid oma üritustesse ja ettevõtmistesse.
Evelin Povel-Puusepp
Saue Kodu-Uurimise Seltsing

TOIMUB SAKU VALLAS: Tule KUUSKEDE PÕLETAMISELE!

Tule KUUSKEDE PÕLETAMISELE!
10.jaanuaril kell 16

Lasteaia Päikesekild tagusel platsil


Kuused kogutakse vallast kokku 7.ja 8.jaanuaril- palume need selleks ajaks prügikastide juurde toimetada. Oma kuuse võib ka ise kaasa tuua.

Võta kaasa tõrvikuid, väliküünlaid, säraküünlaid, laternaid jms.

SAADAME PÜHADEAJA ÄRA VÄÄRILISE TULE-ETENDUSEGA!

Tule kogu perega!