Saue küla suvepäev 2018, osa 1.

....algas põneva kohtumisega. Meil olid külas Nele ja Ulla Muinsuskaitseametist, kes olid kaasa võtnud meie külast leitud aardeid ja rääkisid meile nii arheoloogiast kui ka ajaloost laiemalt, mis puudutab just Saue küla ja meie lähiümbrust. 

Suured tänud Ullale ja Nelele, selle õpetliku ja põneva osa eest meie külapäeval!

Siin all on ka nende, kui peaks meie küla elanikel peaks tekkima küsimusi või muresid arheoloogia, muinsuskaitse või detektoristide teemadel.

Ulla Kadakas, arheoloogiamälestiste peainspektor, ulla.kadakas@muinsuskaitseamet.ee

tel 6403010, 5164022

Nele Kangert, arheoloogia vaneminspektor, nele.kangert@muinsuskaitseamet.ee

tel 6403026, 5115931

Eriti uhke ja oluline (ja võhiku silmale kohe päris aarde moodi aare:-)) oli Varetemäelt kõrvalt, ehk Kople talu maadelt leitud odaots, noatupp ja ehteosad (alumisel illustratsioonil näha, kuidas taoline kaelaehe võis toona välja näha), mis nüüd küll ilusasti Muinsuskaitseameti tublide arhivaaride hoole all, aga mida lubati külarahvale näidata.

Igal juhul suured tänud veelkord Ullale ja Nelele! 

AARDEJAHT! 

Ja siis oli kavas Aardejaht. Tundus, et seekord oli Lauril ônnestunud parjad pähklid ette valmistada, igal juhul vajasid osad võistkonnad ka veidi vihjeid, et igast punktist edasi saada, aga lõpulahenduseni jõudsid kõik!! Tublid!!! 

Raamatu "Saue.Möödunud aegade kaja" esitlus..

...toimub Saue môisas 12. mail kell 18.00. Samas on vôimalik ka raamatut osta.

Väljavôte ajalehest "SAUE SÔNA"   

Raamat Saue piirkonna ja meie küla ajaloost

Hea külarahvas ja meie küla sõbrad!

Saame teid rõõmustada uudisega, et lõpuks on valminud raamat, mis pajatab muuhulgas ka meie küla ajaloost. Raamatu on kokku pannud Lembit Teinbas, kes nimetab seda raamatut koduloosugemetega ajalooraamatuks. Eessõnas kirjutab autor, et Saue lugudesse süvenedes selgus, et tõe väljaselgitamiseks ja algallikate leidmiseks tuleb teha palju aeganõudvat tõsist tööd. Seda tööd ja vaeva ajaloofaktides selguse saamiseks on Lembit tõesti näinud. Lisaks on autor palunud abi Saue külas või selle ümbruses elanud inimestelt, et läbi nende mälestuste ja kirjutiste saada parem ja selgem pilt endistest aegadest.
Kõik see suur töö kokku on andnud meile raamatu, mis pakub kindlasti huvi nii tõsisele ajaloohuvilisele (raamat on varustatud viidetega algallikatele) kui ka inimesele, kellele meeldib faktide abile silme ette manada pilte endistest aegadest ning elada kaasa möödunud aegade sündmustele.
Raamat on illustreeritud huvitavate väljavõtetega ajaloo- ja perekonnaarhiividest, pildimaterjali on nii endisaegadest kui ka kaasaajast.
Seega, soovitame raamatut kõigile, kel sidemed Saue külaga või meie naaberküladega.

Olgem rõõmsad, et keegi on meie eest nii suure töö ära teinud meie kodukandi ajaloo uurimisel ning soetage endale see raamat!

Lembit Teinbas 

"Saue. Möödunud aegade kaja"

Tänassilma * Pääsküla * Kerguta-Vanamõisa * Lehmja * Üksnurme * Saku

Hetkel on raamatut võimalik soetada eksklusiivselt otse autorilt koos autogrammiga!
Kontakt: Lembit Teinbas e-mail: tlembit@gmail.com, mob. 5235484
Hind koos autogrammiga 25.- EUR

8 mm elu ehk üle 40 aasta vanused liikuvad pildiked meie külast

Pildikesi meie küla suvedest läbi Endel Armani filmikaamera ehk ETV2 saates "8 mm elu" (osa 3/12) ühes lõigus (algus ca 07:00) näeme üle 40 aasta vanuseid toredaid suviseid filmikaadreid meie külast ning Aet Kuuskemaa ja Ingel Arman räägivad oma suvedest siin Kanama/Saue külas.
 

Saue küla versus Kanama küla- Saue vôit!

Kuigi külaelanikele ja asjaga seotutele tundub, et see on juba vägagi vana info/uudis, siis neile, kes meie külaga nii tihedalt seotud ei ole, lisame väikese selgituse.

Saku valla ääremail (Pärnu mnt poolses ääres, naabriks Rahula ja Jälgimäe külad) asub üks väike küla, mis kuni 31.12.2013 kandis Kanama nime. Alates 01.01.2014 on aga küla taas Saue küla.

Aga miks kandis siis Saue küla vahepeal hoopis Kanama nime?
Asi selles, et 1976. aastal muutis okupatsioonirežiimi Saue küla nime meelevaldselt ümber Kanama külaks. Nii sai äkki, juba 1548. aastal ajaloolistes dokumentides äramärgitud Saue külast äkki hoopis naaberküla nime kandev küla ehk siis Kanama küla. Mõned aastad tagasi, kui külla palju noori peresid elama asus ja külaelu taas hoo üles võttis, siis otsustati, et Saue küla ajalooline nimi tuleks taastada. Kuna ajalooline Saue küla kuulub tänapäeval Saku valla koosseisu, siis esitati Saku Vallavalitsusele ka vastava taotluse. Vald korraldas küsitluse, mille kohaselt soovis 77% oma arvamust avaldanud isikust Saue küla nime taastamist. Valla palvel uuris ajaloouurija Lembit Teinbas ka küla ajalugu ning tema uuringu põhjal võib järeldada, et küla ajaloolise nime muutmise taga oli ilmselt üks vastutav ametnik, kes ilmselt ainuisikuliselt küla nime 1976. aastal ühe osava suletõmbega muutis. Kahjuks aga need argumendid valla volikogu meie külanime ennistama ei pannud. Vald tõi välja, et muutmine võib kaasa tuua segadust, kuna suhteliselt lähedal asub sama nime kandev linn ja vald, st siis Saue linn ja vald. Möödunud aastal tegi Saue Küla MTÜ taas nime taastamise katse ja esitas taotluse. Taas kord viidi külas läbi küsitlus. Ja seekord kõik õnnestus! Saku Vallavolikogu otsustas 28.08.2013 (otsus nr. 66), et nimi Kanama muudetakse tagasi Saueks. Saue küla hakkas oma nime alla taaselama 01.jaanuarist 2014.

Niisiis on olemas Saue küla ja Saue linn?
Jah, nad asuvad üksteisele suhteliselt lähedal, nende vahel vaid suur maantee, mis ühendab Tallinna ja Pärnu linna. Ja lisada võib, et tänane Saue linn on ju kunagisest Saue külast välja kasvanud ja nii nagu Saue küla, peab linn oma sünniaastaks 1548. aastat.

Saue valla jalgrattarek 2011...

...kulges täna ka läbi meie küla ja üle 200 tubli jalgratturi tegid oma esimese pausi Saue valla esimeses vallamajas ehk tänaseks erakätes olevas (kahe pere) kodus.
Lahke pererahvas lubas oma koduhoovi terve selle ratturiteväe, kes said hetke jalgu puhata, veevarusid täiendada ja kuulata põgusalt, kuidas selle vanasse ja huvitava looga majja uus elu sisse puhuti.

1999.aastast erakätes olev endine vallamaja renoveeriti uute omanike poolt väga põhjalikult ja käesoleval ajal on see maja ning seda ümbritsev hooldatud aed kindasti meie küla ehteks.

Keila kihelkonnapäev

Laupäeval, 15. jaanuaril 2011, algusega kell 11 toimub Eesti Genealoogia Seltsi ja Harjumaa Muuseumi ühisnäituse “Lääne-Harju sugupuud” raames Harjumaa Muuseumis Keila kihelkonnapäev.


Päeva esimeses osas ettekanded:

1. Keila kiriku, koguduse ja kihelkonna ajaloost

Liivi Aarma, raamatuteadlane, Tallinna Ülikooli dotsent, Eesti Genealoogia Seltsi auliige

2. Keila kihelkonna Ääsmäe küla elanike juured on Lõuna-Eestis

Eda Liiväär, Eesti Genealoogia Selts, Saue valla koduloouurija

3. Saue-Vanamõisa 300-aastased suguvõsad

Helle Koppel, Eesti Genealoogia Selts, Saue Kodu-uurimise Seltsing

4. Naissaare põlisasustusest

Jaan Tagaväli, Eesti Genealoogia Selts, MTÜ Viimsi Kultuuriloo Selts

5. Mõisnike vangerdused: ühtne mõisamajapidamine Keila (Keila khk), Kuijõe (Kullamaa khk) ja Mõniste (Hargla khk) mõisas

Evelin Povel-Puusepp, Eesti Genealoogia Selts, Saue Kodu-uurimise Seltsing



Päeva teises osas jagatakse kokkutulnuile praktilisi näpunäiteid suguvõsauurimise alustamiseks ja genealoogilise teabe kogumiseks ning tehakse üheskoos läbi suguvõsauurimises vajalikke tegevusi (teabe leidmine erinevatest andmebaasidest, muuseumist ja arhiividest, olulise genealoogilise teabe talletamine, suguvõsauurimuslikud tabelid, programmid jm).

Keila suguvõsauurijatel on kihelkonnapäeval võimalus vastastikku andmebaase võrrelda ning andmeid vahetada, koostööpartnereid ja uusi sugulasi-hõimlasi leida.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Kihelkonnapäev toimub Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupi rahalisel toel.

Ajaloost ka veel

Kuna meil on Saue linnaga nö. samad juured, siis saate Saue ajaloost lugeda ka Saue linna kodulehelt. Tänuväärset uurimistööd on teinud Saue Koduloo uurimise seltsing.
Kes ise Saue lehele minna ei taha, siis toon välja ühe pikema katke sellest loost (loodame, et autorid ei pahanda!):
"... Vanades ürikutes on mainitud Saue küla (Sawne) 1548. aastal.
Saue mõisa ajalugu ulatub XVII sajandi algupoolde, kui kuningas Gustav II Adolf läänistas 18. mail 1629 hulga maid, sealhulgas Saue küla, maanõunik Bernhard von Scharenbergile, kelle näol oli tegemist ühe mõjukama aadliperekonnaga kogu kihelkonnas. Maise kõrval hoolitseti ka vaimu ja kunstiväärtuste eest. Ehitati ise ja annetati ka kirikutele. Tema tellimusel valmis 1632. a Keila kiriku altar. Kuna Scharenbergid pidasid oma tähtsamaks keskuseks Saustit, sai 1639. aastal esimest korda mainimist leidnud Saue mõis endale nimeks Klein-Sauss (Väike-Sausti). Esialgu ei rajatud sinna korralikku hoonestustki.

1647. aastal sai mõisa omanikuks Ewold von Scharenberg. 1670-te lõpul oli Saue mõnda aega John Fuhrmanni nimel, 1680-tel kuulus riigistatavate mõisate hulka ning siin olid mitmed rentnikud.

Sauelase Aadu Kumari vabas tõlkes väljavõtted rootsi- ja saksakeelsetest adramaade revisjonidest annavad mitmeid huvitavaid fakte Saue mõisa kohta. Nii näiteks oli 1686. aasta revisjoni ajal mõisa valdajaks leitnant Robert Segner. Kuigi mõis oli 1679. aastast tema käes, tunnistas ta, et ei ole suuteline esitama andmeid mõisa külvi ja saagi kohta. Põllutöödeks ja teisteks vajadusteks pidi ta kasutama osalt oma panditalupoegi Karjaküla külast, osalt muud palgatud rahvast, sest mõisas pole rahvast rohkem kui 2 pooladrikut ja ülejäänud maa on täiesti tühi. 1693. aastast on teada, et Saue mõisa koosseisu kuulunud Saue küla olnud kaua ja peaaegu viimase ajani tühi, nii et ei leidunud mingit õiget talupoega ega maja, vaid põldusid haris mõis võimalust mööda võõraste töömeestega. Veidi aja eest on võetud 4 talu, mis on alles rajamise järgus. Külal pole üldse metsa ehituspalkideks. Karjamaa on loopealne, enamasti väikseid kadakapõõsaid täis. Selleaegse mõisahoone asupaik oli praegusest mõisamajast pool kilomeetrit lääne poole. Mainitakse mõisa heinamaal asuvat väikest saunakohta ühe suitsutoaga, mida talvel kasutatakse kõrtsina.

17.-18. sajandi vahetusel olid rasked ajad - nälg, 1700-1710 kestnud Põhjasõda ning sellele järgnenud katk viisid läbi laastamistööd. “Must surm” hävitas 80% Saue elanikest. 1712. aastal teostatud inkvisitsiooni andmetel on Saue külas märgitud kuus talu, kokku 17 inimesega. 1725.aastal oli talupoegade arv tõusnud 48-ni. 1765. aastal oli rahvaarv Saue külas 74 inimest, nendest 36 last. 1782. aasta hingeloendis on märgitud Saue mõisa osas pärustalurahvast mehi 61, naisi 61 ja vabu inimesi mehi 13 ja naisi 6.

Ewold Johanni leselt Hedwig Margarethalt pärandus valdus 1757. aastal Franz Heinrich von Scharenbergile, kes müüs mõisa oletatavasti 1774. aastal 15150 rubla eest major Friedrich Hermann von Fersenile. Viimase omandiaega võibki Saue mõisa ajaloos pidada kõige olulisemaks - just siis oli välja ehitatud praeguseni eksisteeriv mõisaansambel. Ehitustöödega jõuti enam-vähem valmis 1786. aastaks - selle aasta kevadel lasi mõisaomanik oma valduse pidulikult ümber ristida Friedrichshofiks. Paraku võttis suurejoonelise ja luksusliku residentsi rajamine Fersenilt kõik säästud ning 1792. aasta kevadel oli ta sunnitud mõisa 35 000 hõberubla eest (pluss 5000 rubla inventari eest) 80 aastaks pantima Saku mõisa omanikule krahv Carl Friedrich von Rehbinderile. Seejuures oli pandihind ostuhinnast koguni kolm korda kõrgem. Mõisa uueks omanikuks sai tollase Eestimaa üks kõige jõukamaid mehi, kellele juba varem kuulusid Keila ümbruses Saku, Jälgimäe ja Rahula mõisad. Saue valis ta oma uueks eluasemeks. On teada, et just selles mõisas sündisid perekonda ka lapsed. 1808. aastal muudeti pandileping müügilepinguks ja nõnda jäi Saue Rehbinderite kätte kuni 1852. aastani.

Rahvasuus levinud mälestusi Saue kohta võib leida P. Heidemanni 1930. aasta suvel kogutud käsikirjast “Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnas“: Saue rahvas mäletab, et Rehbinderi ajal olnud peks alaliseks nähtuseks. Kui peksule määratud teomehed käest ära jooksnud, peksnud ta kubjast. Teomehed saanud aga järgmisel päeval haagikohtuniku juures 30-50 hoopi niikuinii kätte. Krahv Rehbinder olnud ka suur tüdrukute kütt. Pruudid, neid olnud tal palju, pannud ta hiljem mõisateenijatele mehele. Kui abielukaup ei olnud mehele meeldinud, ähvardanud härra teda soldatiks saata. Et aga soldatipõli tol ajal kestis 25 aastat, on eelistatud abielu härra pruudiga.

1834. aastal moodustati Friedrichshofi mõisa piirides vald, mis kandis pikka aega nimetust Friedrichsgofskoe volostnoe pravlenie. Mõisniku valvsa pilgu all korraldas asjaajamist ametisse seatud vallatalitaja ning vallakasakas. Valla täiskogus osalesid ainult meestalupojad.

1852-1871 oli mõis Otto von Ruckteschelli nimel. Teda mäletatakse nime all Rutesell või Rutes. Rutesell olnud haagikohtunik ja hirmus peksja. Peksu pingi all seisnud alaliselt vereojad.

Tähelepanu väärivaks sündmuseks tuleb arvata 1860-ndail aastail seadustega antud õigus kõigisse seisustesse kuuluvaile isikuile omandada maad ostu teel. Sauel algas talude päriseksostmine 1870. aastal. Kõige rohkem osteti talusid Sauel 1883-84 aastal.

19. sajandi lõpul algas rahvuslik ärkamine. Hakati ajalehti lugema. Sauel käinud Tooma peremehel Koormannil ka saksakeelne ajaleht. Ajalehti telliti ja loeti ühiselt. Suuremateks lehelugejateks ja tellijateks olid kooliõpetajad.

Raudtee areng Eestis tõi pöörde Saue asustuses, hoonete ehitamises ja selle kaudu elanikkonna kasvus. 24. oktoobril (5. novembril) 1870.a. avati liikluseks Balti raudteeliin Gatšina-Tallinn-Paldiski (Baltiiski port). Raudteeliini avamise ajal oli Tallinna ja Paldiski vahel ainult kaks jaama: Klooga (Lodensee) ja Keila (Kegel). 1872. aasta lõpus rajati Keila ja Tallinna vahele Saue (Friedrichof) ning Keila ja Klooga vahele Niitvälja platvorm.

Otto von Ruckteschellilt ostis mõisa Wilhelm von Straelborn, keda rahvas mäletab “hea ja õiglase” härrana. Staelbornist teatakse rääkida, et ta 1905. aastal ajanud karistussalgad mõisast ära, öeldes, et tema mõisas kahtlasi isikuid ei ole. Sauel tahtnud karistussalk maha lasta vallakirjutaja Juhan Silbergi. Viimane tahtis veel enne surma palvetada ja seepeale anti talle armu.
Staelbornide käes püsis Saue mõis kuni Eesti Vabariigi maareformini, misjärel vahetas omanikku. Mõis tükeldati 1921. aastal. Uute maaüksuste nimekirjas oli 49 üksust. Vabadussõjas üles näidatud teenete eest kinkis valitsus mõisasüdame mereväekapten Johannes Hermile. Kahjuks sõjakangelane suri juba 1926. aastal 32-aastasena. Hermi pere (abikaasa ja tütar) elas koos mõisa rentniku perega mõisas kuni 1944. a sügiseni.

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Saue tavaline maakoht oma talumajapidamistega. Talud olid väikesed ja mitte eriti jõukad, sest põllud olid kivised, karjamaad täis kadakaid ja sarapuid, heinamaad puude ja võsaga. Kuid inimesed olid paiksed ja töökad. Tööd tehti hobustega. Raudteejaama juures asus väike meierei, kuhu talupidajad tõid kokku oma piima. Samas oli ka väike pood. Lisaks talumajapidamistele hakkas 1920-ndail aastail Saue raudteejaama lähedale Saue mõisa ja Vanamõisa küla maadele tekkima aedlinn.
Seltsielu peamiseks keskuseks oli vallamaja, kus rühm seltsitegevuse armastajaid tegutses, peaasjalikult pidusid korraldades. 1920. a kujunes seal välja Saue noorteühing. Ühingu tegevus oli esialgu pidude korraldamine, hiljem asuti muusika ja laulu harrastusele. Suvel tegeleti spordiga.

1926. aastal avati Saue raudteejaamas uus postiagentuur nimega “Saue vaksal“.

..."

Raamatuesitlus

Nagu juba varem mainitud, siis on ilmunud raamat ”Jälgimäe - Pääsküla - Nõmme. Ajaloolisi materjale”, mis lisaks nimetatutele sisaldab ka artikleid meie ehk Saue küla kohta. Samuti käsitletakse Tänassilma, Juuliku ja Saku ajalugu 13. sajandist Eesti taasiseseisvumiseni. Raamatus kirjeldatakse Nikolai von Glehni tegevust Nõmme linna asutajana ning tema järeltulijate elu Saksamaal ja Brasiilias.

Raamatu tutvustus toimub Saku vallaraamatukogus (Teaduse 1)

reedel, 8. mail 2009 kell 17.

Ootame huviga Lembit Teinbasi uut raamatut!

Saue küla MTÜ teatab, et osaleb (küll ühe väikese mutrina) projektis, mille käigus ilmub Lembit Teinbasi kirjutatud raamat „Jälgimäe-Pääsküla-Nõmme. Ajaloolisi materjale”.
Nähes siin teisi kohanimesid, küsite te kindlasti, miks meie küla MTÜ selles projektis osaleb? Aga sellepärast, et selles raamatus on vaatamata pealkirjale pühendatud päris mitmed peatükid ka meie külale. Samuti on Lembit Teinbas lubanud siis, kui selle põneva kogumiku materjalid koos ja raamat ilmunud, tegeleda võimalusel pikemalt ka meie küla ajaloo uurimise ja lahtikirjutamisega. Lembit Teinbasi sõnul on ta arhiivimaterjalidesse sukeldudes leidnud huvitavaid ajaloolisi fakte meie küla kohta. Nii et ootame põnevusega.
Kellel aga tekkis huvi selle raamatu vastu, mis räägib nii meie naaberküla ehk Jälgimäe küla kui ka Pääsküla ja Nõmme ühisest ajaloost ja neid ühendavast lülist ehk Nikolai von Glehnist, siis vaadake palun aeg-ajalt siia meie küla blogisse. Anname peagi teada, millal raamat ilmub, kust seda osta ning kuidas on võimalik raamatusse ka autori autogrammi saada.

Saue küla versus Kanama küla

Saue küla MTÜ Kanama külas, miks nii? Nii mõtlevad ja küsivad ilmselt paljud, kes meie kodulehele sattunud. Külaelanikudki kasutavad oma koduküla mainimisel vahelduvalt mõlemat nime. Ja külla sissesõidul on alguses „Kanama” silt, veidi hiljem aga silt „Saue küla aastast 1548”. Miks nii? Teeme siis asja selgeks!Meie elame ikka Saue külas, aga ametlikult on küla nimi Kanama! Ei saanud selgemaks? Siis tuleb pikem jutt.
Asi selles, et 1976. aastal muutis okupatsioonirežiimi Saue küla nime meelevaldselt ümber Kanama külaks. Nii sai äkki, juba 1548. aastal ajaloolistes dokumentides äramärgitud Saue külast äkki hoopis naaberküla nime kandev küla ehk siis Kanama küla. Nüüd, kui külla palju noori peresid elama asunud ja külaelu taas hoos, otsustasime koos, et Saue küla ajalooline nimi tuleks taastada. Kuna ajalooline Saue küla kuulub tänapäeval Saku valla koosseisu, siis esitasime Saku Vallavalitsusele ka vastava taotluse. Vald korraldas küsitluse, mille kohaselt soovis 77% oma arvamust avaldanud isikust Saue küla nime taastamist. Valla palvel uuris ajaloouurija Lembit Teinbas ka küla ajalugu ning tema uuringu põhjal võib järeldada, et küla ajaloolise nime muutmise taga oli ilmselt üks vastutav ametnik, kes ilmselt ainuisikuliselt küla nime 1976. aastal ühe osava suletõmbega muutis. Kahjuks aga need argumendid valla volikogu meie küla nime ennistama ei pannud. Vald tõi välja, et muutmine võib kaasa tuua segadust, kuna suhteliselt lähedal asub sama nime kandev linn ja vald, st siis Saue linn ja vald (seaduse silmis see siiski probleem pole, kuna tegemist on eraldi haldusüksustega). Ja lisada võib, et tänane Saue linn on ju kunagisest Saue külast välja kasvanud ja nii nagu Saue küla, peab linn oma sünniaastaks 1548. aastat.
Niisiis, tahaks ajaloo ebaõiglust tagasi keerata, aga ei õnnestu see meil kohe kuidagi (õige nimega küla sildi panime siiski juba üles, küll küla siseteele, aga siiski! ;-))