Tere armas külaline!
Oled sattunud lugema Saue küla MTÜ internetipäevikut. Siin saad tutvuda Saue küla ajalooga, meie küla inimestega, nende saavutuste ning tegemistega. Siia paneme üles ka külakoosolekute protokollid ning anname teada tulevatest külakoosolekutest ja –üritustest. Samuti toome teieni ajakirjanduses ilmunud artiklid meie küla kohta ning hoiame külarahvast kursis kõige sellega, mis seotud meie küla elu-oluga ning võib külaelanikele huvi pakkuda.
Saue küla MTÜ loodi 2007. aastal koondamaks Saku valla ääremail Saue (vahepealse nimega Kanama) külas elavaid inimesi.

Niisiis selguse huvides: alates 1. jaanuar 2014 ennistati külale SAUE nimi.



Kuvatud on postitused sildiga Teised meist;. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Teised meist;. Kuva kõik postitused

04 august 2013

Nõukogude haldusreform kaotas kaardilt põlisasula ehk lugu meie külast "Harju Elus"!

Meie külast juttu Harju Elus!

Nõukogude haldusreform kaotas kaardilt põlisasula
Kirjutas Allar Viivik   
reede, 02 august 2013
“Oleks hea, kui nime saaks tagasi nüüd, sest vanas Saue külas elanud inimesed on veel elus,” ütleb Ülar Palm sümboolse värava juures. Kaasas on tütar Johanna-Helena ja poeg Artur-Johannes.Tänavu esmamainimise 465. aastapäeva tähistav Saue küla loodab taastada paiga ajaloolise nime. Praegu veel Kanama nime kandvas külas asuvad ajalooline vallamaja, mullu valminud mänguväljak ning heas korras olevad põlistalud.

Ajalooline Saue küla ütles nime taastamissoovi selgelt välja mõned nädalad tagasi. 103 Saku valla poolt saadetud küsimustikust tuli Kanama nime kandvast külast tagasi 74. Ajaloolise nime taastamise poolt oli 70 ja vastu neli elanikku.
Esimest korda pöörduti vana nime taastamissooviga Saku valla poole 2006. aastal. Toona sellest asja ei saanud. Uuesti võeti taastamisettepanek üles tänavu kevadel. Vallavalitsus on lubanud, et nime muutmist arutab praegune volikogu koosseis ning küsimus jõuab päevakorda augusti lõpus.
Mida aga kujutab endast nüüdseks 37 aastat Kanama nime kandev ajalooline Saue küla? Seda uuris Harju Elu juulikuu viimasel teisipäeval külavanem Ülar Palmilt.

Naaberküla nimi

Algatuseks sai tehtud selgeks, kus asub Saue ning kus Kanama küla koos postijaamaga. Kui sõita mööda Pärnu maanteed Tallinna suunas, siis enne 1980ndate alguses ehitatud maanteeviadukti on paremal pool näha kolmekorruselist teemeistri maja. Sellest Saku poole jääbki vana Saue küla. "1976. aastal anti asulale Kanama nimi. Aga ajalooline Kanama koos uuest maanteest vasakule jääva postijaamaga on hetkel Jõgisoo osa," selgitab Ülar Palm.
Mööda Vana-Pärnu maanteed Saue küla poole liikudes jääb otse tee äärde põline Saue vallamaja. Ehitusmeister J. Grünbergi juhtimisel aastal 1893 valminud kiviehitises töötasid ka postkontor, raamatukogu ja ambulants. "Külanõukogu oli siin aastani 1975. Siis kolis see Laagrisse ja maja jäi tühjaks," teab Palm. Aastatuhande vahetusel ostsid maja kaks noort peret ning kohandasid elamuks.
Samas asub ka kolme tee ristmik. Vana-Pärnu maantee suundub üle Tallinna ringtee läbi Jälgimäe Laagrisse. Kõrvalteed viivad Üksnurme ning Saue külasse. Viimasest teatab ka tee ääres seisev liiklusmärk. Sellele on lisatud ka aasta 1548. Seega on toona Sawne nime all manitud asulal põhjust tähistada esmamainimise 465. aastapäeva.

Järglased peavad talusid

Küla uhkus ehk mänguväljak sai PRIA, valla ning kohaliku rahva abi ja jõuga valmis mullu. "Alguses oli idee püstitada külaseltsiga seikluspark. Aga otsustasime arendava mänguväljaku kasuks," räägib Palm. Samal ajal on ta lapsed Johanna-Helene ja Artur-Johannes turnimas ronimiredelitel ja karussellil. "Külakiike ega külamaja pole praegu plaanis püstitada," lisab Palm. Küll oli seltsi esimene suurem töö külateede korrastamine. Õigem oleks öelda, et see oligi aastal 2007 külaseltsi üks asutamise põhjuseid.
Kogu küla paistab silma väga korras õuede ning majadega. Peaaegu iga elamine sobiks esitamiseks kauni kodu või talu konkursile. Ülar Palm seletab, et suur osa elamisest on vanad talukohad. "Need on valdavalt järglaste käes. On ka uusi asukaid, aga nemad on samuti külaellu hästi sulandunud ning peavad küla heaolu tähtsaks. Mina ise olen juba neljandat põlve samas talus. Poiss juba viiendat põlve," teatab ta uhkusega.
Küla heale arengule aitas kaasa ka kunagine Saue mõisnik, kes sinnakanti maad andis. Ta laskis mõõta krundisiilud nii, et oleks kõikvõimalikku maad. "Siilud on 20-100 meetrit laiad ning lähevad läbi küla. Igal krundil oli nii metsa-, põllu- kui karjamaad. Meie maid on isegi Rahula ja Üksnurme külade praegustes piirides," räägib Palm.

09 jaanuar 2010

Tervitus Saue Kodu-Uurimise Seltsingult

Blogihalduri pikkade pühade tõttu on osad pühadetervitused meie blogist välja jäänud, aga parandame vea- parem hilja, kui mitte kunagi!

Head naabrid, kaunist ja teguderohket uut aastat teile, valgust, soojust ning armastust igasse Saue küla kodusse!

Hääd talvemuinasjutu nautimist,


Evelin Povel-Puusepp

Saue Kodu-Uurimise Seltsing

Lisame ka tema loo, mis ilmus 30. detsembril Harju Ekspressis.

Kohtumine ajalooliste naabritega

Saue koduloolased veetsid oma jõulukuise koosviibimise toredate külaliste seltsis, jagades jõuluootust ajalooliste naabritega: endise Saue küla (nüüd Kanama küla) ja Vanamõisa küla inimestega. Ühise Saue valla aegadel oli tavaks, et valla talvised tähtsündmused (Vabariigi aastapäev, jõulud, aastavahetus, isetegevuslikud etteasted) toimusid kas Saue külas asuvas Saue vallamajas või Vanamõisas asuvas Saue koolimajas (Valges majas). Suvine Võidupüha ühes Kaitseliidu Saue maleva paraadiga ning Saue pritsimeeste sportlikud peod aga Saue asunduses Aru tammikus oleval Kaitseliidu platsil, mida nüüd Jaanitule platsina teame.
Otsustasime ajaloolisest tavast veidi kõrvale nihkuda ning kesk kalendaarset talve üks vahva ja sõbralik õhtu koos olla, et lähemalt tutvuda teineteise tegemistega ning leida need ühised pidepunktid, kus saaksime koostööd teha ja vastastikku kaasa lüüa. On küll nii, et endine Saue küla, Vanamõisa küla ja nüüdne Saue linn kuuluvad praegu erinevatesse haldusüksustesse, kuid ajalugu on meil ühine ning tihedasti läbi põimunud. Seltsingu liikmete hulgas on inimesi, kes on nendes külades sündinud ja elanud, õppinud Saue koolis, käinud vallamajas aktustel-pidudel ning palliplatsidel palli mängimas, on neid, kes alustanud põlissuguvõsade ja põlistalude uurimist. Saime teada, et Vanamõisa küla kavandab 2010. aasta suvel suurt külakokkutulekut „Tule kokku, külarahvas!“, mille keskseks teemaks on küla põlissuguvõsad ning –talud. Ürituse eel keskendutakse Vanamõisa perekondade suguvõsaandmete ning talude kujunemist kajastavate materjalide, fotode ja külaelanike isiklike mälestuste kogumisele. Maikuus on Vanamõisa seltsimajas oodata suguvõsa- ning külaajaloo teemalist ettekandepäeva ja küla põlissuguvõsade sugupuude näitust. Samaks ajaks loodetakse valmis saada Vanamõisa ajaloole, kujunemisele ning inimestele pühendatud ja fotodega ilmestatud raamatuga. Nende ürituste korraldamiseks on oma rahalist abi lubanud Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Saue vallavalitsus. Vanamõisa külaselts ootab külakokkutuleku ning kaasnevate ürituste korraldusmeeskonnaga liituma kõiki, kes oma nõu ja jõu ja kogemustega sooviksid ürituse õnnestumisele õlga alla panna. Nüüdse Kanama küla elanikud ehk MTÜ Saue küla südameasi on küla ajaloolise nime taastamine. Ajaloolistes ürikutes on Saue küla nime mainitud juba 1548. aastal, läbi ajaloo on küla kuulunud Saue mõisa ning Saue valla haldusalasse, kuid 1976. aastal muudeti nimetus hoolimatu ametniku käe läbi meelevaldselt Kanama külaks ning tänapäeval kuulub küla Saku valda. Vaatamata Saku vallavalitsusele esitatud nimemuutuse taotlusele ning olenemata vallaelanike toetusest, ei ole küla nime ennistamine seni õnnestunud. Külaseltsi viimase aja tegemistest väärivad esiletõstmist möödunud vastlapäeval toimunud fotovõistlus „Meie küla 2009“, mis päädis ühise supisöömise ning vastlapäeva tähistamisega Kopli-Juhani talu ateljeehoones. Samuti mais peetud talgud, mille käigus asuti parandama ühist külateed. Sellised ühisüritused kaasavad külas elavate perekondade kõiki liikmeid ning mõjuvad positiivselt ka külaelanike omavahelisele lävimisele. Kodu-uurimise seltsing valmistub kahasse Saue haridusseltsiga Vitalis kevadiseks sugupuude näituseks ning ettekandepäevaks, milles osalevad ka Saue Gümnaasiumi õpilased. See on üks osa KOA projektist „Inimene on kõikide asjade mõõt“, mille raames on seni aset leidnud suguvõsauurimise kursus, gooti kirja lugemaõppimise kursus ning arhiivikursus Tallinna ja Tartu arhiivides. Lisaks on intervjueeritud mitmeid põliseid Saue inimesi ning uuritud arhiivides Saue ja Vanamõisa talude materjale, kõik selleks, et saada põhjalik ülevaade asualast, mis praegu moodustab Saue linna: tema tekkest, kujunemisest, asustusest, organisatsioonidest ja inimestest. Valuteemana läbistas meie ühist kokkusaamist Saue jaamahoone seisukord, teadmatus selle ees, kas hoone jääb püsima, teadmatus selles, mis funktsioone Saue jaam edaspidi endas kannab. Varasematel aegadel on arutlusel olnud, et Saue jaamahoones võiks oma koha leida Saue muuseum, kuid ajaga on mõtted-lubadused tuhmunud, kevadel Saue Sõnas avaldatud visioon jaamahoonest seal muuseumi ette ei näe, linna peal liiguvad jutud ratta- ja rulluisu laenutuspunktist... Saue Kodu-Uurimise Seltsing on jätkuvalt seda meelt, et jaamahoone tuleb taastada esialgsel kujul, saamaks taas üheks linna väravaks koos muuseumi, turismiinfopunkti ning Lääne-Harjumaa loodus- ja matkaradade osana. Selles osas toetasid meie mõtet ka Saue ja Vanamõisa küla esindajad. Kuid veelgi valusam on tõdemus, et Saue linn kipub üht oma ajaloolist hoonet kaotama nendesse aastatepikkustesse arutlustesse, mille käigus üritatakse välja selgitada atraktiivseimat või funktsionaalseimat kasutusala. Ja hoone aina laguneb...
Koosviibimisest jäi kumama ühine huvi ja hool oma kodukandi vastu, koostegemise tahe, püüdlus arvestada edaspidistes tegemistes oma naabritega, kaasata neid oma üritustesse ja ettevõtmistesse.
Evelin Povel-Puusepp
Saue Kodu-Uurimise Seltsing