 Tänavu esmamainimise 465. aastapäeva tähistav Saue küla loodab taastada paiga ajaloolise nime. Praegu veel Kanama nime kandvas külas asuvad ajalooline vallamaja, mullu valminud mänguväljak ning heas korras olevad põlistalud.
Ajalooline Saue küla ütles nime taastamissoovi selgelt välja mõned nädalad tagasi. 103 Saku valla poolt saadetud küsimustikust tuli Kanama nime kandvast külast tagasi 74. Ajaloolise nime taastamise poolt oli 70 ja vastu neli elanikku.
Esimest korda pöörduti vana nime taastamissooviga Saku valla poole 2006. aastal. Toona sellest asja ei saanud. Uuesti võeti taastamisettepanek üles tänavu kevadel. Vallavalitsus on lubanud, et nime muutmist arutab praegune volikogu koosseis ning küsimus jõuab päevakorda augusti lõpus.
Mida aga kujutab endast nüüdseks 37 aastat Kanama nime kandev ajalooline Saue küla? Seda uuris Harju Elu juulikuu viimasel teisipäeval külavanem Ülar Palmilt.
Naaberküla nimi
Algatuseks sai tehtud selgeks, kus asub Saue ning kus Kanama küla koos postijaamaga. Kui sõita mööda Pärnu maanteed Tallinna suunas, siis enne 1980ndate alguses ehitatud maanteeviadukti on paremal pool näha kolmekorruselist teemeistri maja. Sellest Saku poole jääbki vana Saue küla. "1976. aastal anti asulale Kanama nimi. Aga ajalooline Kanama koos uuest maanteest vasakule jääva postijaamaga on hetkel Jõgisoo osa," selgitab Ülar Palm.
Mööda Vana-Pärnu maanteed Saue küla poole liikudes jääb otse tee äärde põline Saue vallamaja. Ehitusmeister J. Grünbergi juhtimisel aastal 1893 valminud kiviehitises töötasid ka postkontor, raamatukogu ja ambulants. "Külanõukogu oli siin aastani 1975. Siis kolis see Laagrisse ja maja jäi tühjaks," teab Palm. Aastatuhande vahetusel ostsid maja kaks noort peret ning kohandasid elamuks.
Samas asub ka kolme tee ristmik. Vana-Pärnu maantee suundub üle Tallinna ringtee läbi Jälgimäe Laagrisse. Kõrvalteed viivad Üksnurme ning Saue külasse. Viimasest teatab ka tee ääres seisev liiklusmärk. Sellele on lisatud ka aasta 1548. Seega on toona Sawne nime all manitud asulal põhjust tähistada esmamainimise 465. aastapäeva.
Järglased peavad talusid
Küla uhkus ehk mänguväljak sai PRIA, valla ning kohaliku rahva abi ja jõuga valmis mullu. "Alguses oli idee püstitada külaseltsiga seikluspark. Aga otsustasime arendava mänguväljaku kasuks," räägib Palm. Samal ajal on ta lapsed Johanna-Helene ja Artur-Johannes turnimas ronimiredelitel ja karussellil. "Külakiike ega külamaja pole praegu plaanis püstitada," lisab Palm. Küll oli seltsi esimene suurem töö külateede korrastamine. Õigem oleks öelda, et see oligi aastal 2007 külaseltsi üks asutamise põhjuseid.
Kogu küla paistab silma väga korras õuede ning majadega. Peaaegu iga elamine sobiks esitamiseks kauni kodu või talu konkursile. Ülar Palm seletab, et suur osa elamisest on vanad talukohad. "Need on valdavalt järglaste käes. On ka uusi asukaid, aga nemad on samuti külaellu hästi sulandunud ning peavad küla heaolu tähtsaks. Mina ise olen juba neljandat põlve samas talus. Poiss juba viiendat põlve," teatab ta uhkusega.
Küla heale arengule aitas kaasa ka kunagine Saue mõisnik, kes sinnakanti maad andis. Ta laskis mõõta krundisiilud nii, et oleks kõikvõimalikku maad. "Siilud on 20-100 meetrit laiad ning lähevad läbi küla. Igal krundil oli nii metsa-, põllu- kui karjamaad. Meie maid on isegi Rahula ja Üksnurme külade praegustes piirides," räägib Palm.
| 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar