Tere armas külaline!
Oled sattunud lugema Saue küla MTÜ internetipäevikut. Siin saad tutvuda Saue küla ajalooga, meie küla inimestega, nende saavutuste ning tegemistega. Siia paneme üles ka külakoosolekute protokollid ning anname teada tulevatest külakoosolekutest ja –üritustest. Samuti toome teieni ajakirjanduses ilmunud artiklid meie küla kohta ning hoiame külarahvast kursis kõige sellega, mis seotud meie küla elu-oluga ning võib külaelanikele huvi pakkuda.
Saue küla MTÜ loodi 2007. aastal koondamaks Saku valla ääremail Saue (vahepealse nimega Kanama) külas elavaid inimesi.

Niisiis selguse huvides: alates 1. jaanuar 2014 ennistati külale SAUE nimi.



29 jaanuar 2009

Tulge meie küla pildistama!

Kiirfotovõistlus "Meie küla 2009"

MTÜ Saue küla on otsustanud korraldada oma küla elanikele (ning teistele osavõtjatele) fotovõistluse, kus fotohuvilised (sealhulgas on väga teretulnud ka kõik lapsed, olenemata vanusest) saaksid fotole püüda ühe huvitava objekti meie külast. Võistlusest saavad osa võtta vaid fotod, mis on jäädvustatud just sel päeval ajavahemiku jooksul, mil võistlus toimub. Sellest ka nimi kiirfotovõistlus.

Võistlus toimub Kanama külas Eesti Vabariigi aastapäeval
24. veebruaril 2009.
Kogunemine kell 11.00 Kopli-Juhani talu ateljeehoone ees (vaata lisatud kaarti).
Finiš samuti Kopli-Juhani talus, ca kell 13.00.

Võistluse REEGLID leiad siit!

Enne võitluse algust toimub väike workshop, kus selgitakse mõningaid fotokunsti algtõdesid. Professionaalne fotograaf Maret Maasalu teeb kohapeal sissejuhatava loengu fotograafiasse ja fotovõistlusesse, kus on veidi tehnilist ja loominglist juttu, põgusalt juttu ka kompositsioonist, piltide jutustama panekust ja muust säärasest.
Veel mõned näpunäiteid, mida peaks just antud päeva ilmaolude tähele panema ning siis antakse start.

Pärast väsitavat „fotosessiooni” turgutavad väsinud fotograafe Kopli-Juhani talu ateljeehoones vastlapäevasupp, kuum tee ja pidupäevakringel.

Võistlustöid saab esitada alates 24. veebruarist 2009, peale võistluse ametlikku starti kuni 1. märtsini 2009 (k.a.). Iga osavõtja võib võistlusele saata kuni 3 fotot, eelistavalt e-maili teel.
Kõik fotod pannakse üles ka siia küla internetilehele, kus kõik külastajad võivad töid hinnata. Fotod on esitatud anonüümselt. Külastajate hinnangu põhjal antakse välja publiku preemia.

Võistluse žürii, kes on koostatud professionaalsest fotograafist ja küla esindajatest, valib auhinnatöö. Olenevalt osavõtjatest, antakse auhinnad välja erinevates vanuseklassides (noored ja täiskasvanud). Auhinnatseremoonia toimub juunis „Meie küla suvepäeval”.

Fotodes hinnatakse eelkõige seda, kui hästi neis on tabatud meie küla eripära. Fotode sisulisele ning ka tehnilisele küljele ei seata mitte mingisuguseid piiranguid: pildistada võib mida tahes ja millega tahes ning võib kasutada hiljem foto viimistlemisel ka meelepärast tehnikat. Võistlusele saadetavad fotod võivad olla nii värvilised kui mustvalged (ka toonitud), nii kujutavad kui abstraktsed, nii ruudu- kui ristkülikukujulised või koguni mitmest pildist panoraamiks kokku pandud jne.

Võistluse korraldajal on õigus ilma autoritasu maksmata avaldada võistlusel osalenud fotosid küla kodulehel ja kasutada neid võistluse tulemuste avalikustamisel meedias, näitustel, avalikel üritustel ning hiljem küla-elu kajastavas voldikus. Loomulikult tuuakse sel juhul välja foto autori nimi.


Seega, hea külaelanik- tule ise ja kutsu ka sõber kaasa ning ära fotoaparaati unusta!

Saue küla MTÜ

21 jaanuar 2009

Veidi värsket statistikat

Nagu me juba varem teile teatasime, siis on 1. jaanuari 2009. a. seisuga meie külas 93 elanikku. Kuna nüüdseks on avaldatud ka Saku valla sooline ja vanuseline koosseis külade lõikes, siis jagame ka seda infot teiega.(Tuleks veel ehk lisada, et suure tõenäosusega on meil elanikke siiski veidi rohkem, aga ilmselt pole kõik asukad Saku valda ja Kanama küla oma põhiaadressiks veel märkinud).
Kui vaadata külaelanike üldarvu 93 sooliselt, siis on meeste ja naiste suhe meil siin külas suhteliselt võrdne, siiski... naisterahvaste ülekaal on veidi suurem, naisi 48 ja mehi 45! Lapsi ja noori (kuni 16 aastaseid) on meil kokku 19, neist päris pisikesi st. koolieelikuid 9.
Kuigi meile endale tundub, et meie küla koosseis on väga nooruslik, siis tegelikkuses on neid, keda passi järgi noorteks võib pidada suhteliselt vähe- elanikke vanuses 20- 30 aastat on külas vaid 12. Põhiliselt moodustub meie küla väga nooruslikest ja tegusatest inimesest, kelle vanusenumbrid jäävad vahemikku 30- 49 (37 tk). Kõige rohkem ongi meie külas 34. ja 39. aastasi inimesi (mõlemas grupis 6 tk.) sealhulgas on 39-aastasi mehi on meil lausa 5! Naisi on enim vanusegruppidest 43. ja 68. aastased, mõlemas vanusegrupis 3 tk. Teise suurema külaelanike grupi moodustavad 60-70 aastased, sellises vanuses isikuid on meie külas 26.
Vanim külaelanik on sündinud aastal 1923, noorim asukas sündis aga möödunud, st. 2008. aastal.

17 jaanuar 2009

Muinsuste jälil

Meie väikeses külas ei ole palju ametlikke vaatamisväärsusi. Üks siiski on, aga sellega on veidi kahtlased lood.
Teame, et juba aastaid seisab meie küla põllumaade servas, Hansu talu maadel kivikuhila ääres silt, millele seisab tekst „Arheoloogiamälestis Kivikalme („Varesemägi”) I aastatuhande II pool on riikliku kaitse all, nr 452.”
Kõik tore, kahjuks ei lähe aga see sildil olev info päris kokku kultuurimälestiste riiklikus registris oleva infoga. Nimelt sobib kirjelduse ja kohaga arheoloogiamälestis nr 18925, seal on aga märgitud mälestise nimeks „Varetemägi” mitte „Varesemägi” ja kalme asukohaks on seal märgitud Rahula küla. Ilmselt on siiski tegemist vaid näpuveaga registrisse kandmisel, tõe huvides oleme aga teinud järelepärimise Muinsuskaitseametisse. Mälestise nimi peab ju ikka õige olema ja ei tahaks ju külale olulise, seni veel ainsa ametliku vaatamisväärsuse au naabritele ka nii kergelt ära anda (aga kuna oleme loomult rahumeelne rahvas, ühe mälestise pärast naaberkülale sõda ei kuuluta!).
Millega siis tegemist on?
Üks vilumatu silm ütleks selle kohta nii- tavaline põlluäärne kivihunnik! ;-)




Kultuurimälestiste registris on aga kirjas nii:
„Mälestis ise kujutab endast ümbritsevast põllupinnast veidi esilekerkivat, ümara põhiplaaniga kivist söödiala. Kalme läbimõõt ulatub 12 meetrini, kõrgus ligikaudu 0,8 meetrini. Mälestise idaossa on tõenäoliselt viimase sõja ajal kaevatud kirde-edalasuunaline 6 m pikkune, 1,5 m laiune, 0,8 m sügavune tuulepesa. Mälestise lääne- ja lõunaservadesse on ümbritsevatelt põldudelt korjatud kive. Mälestisel kasvavad 2 pihlakat. Mälestisel ei ole läbi viidud teaduslikke kaevamisi, kuid kalme lähedalt on leitud savinõu põhjatükk ning 3 põletatud luud. Leide hoitakse Ajaloo Instituudis. See mälestis on riikliku kaitse all 1964. aastast alates. Mälestise pass, vana registrinumbriga 452 koostati 1972. aastal.
Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid asju, vahel rohkem, vahel vähem.”

Mis Muinsuskaitseamet meile vastab, mis on kalme tegelik nimi ja kellele kalme omamise au siiski ametlikult kuulub, sellest juba meie tulevastes postitustes.

13 jaanuar 2009

TÄHTPÄEVATERVITUS: Mati Palm

Meie uut tervituste sarja alustame meie külas sündinud laulumehest (ja spordimehest) Mati Palmist, kes saab täna 67. aastaseks. Kui Mati Palmi mahedat bassihäält on kuulnud pea kõik, kes vähegi klassikalise muusikaga kokku puutnud, siis Saue külas sündinud Mati kettakaari (mis tegelikult lausa Eesti meistri austava tiitli väärilised) nii paljud ehk näinud ei ole. (Fotol on Mati triiksärgi ja viigipüksiga näitamas külalistel, kuidas üks õige mees ketast heidab...ja lendaski, poole kaugemale, kui teistel (kes vanuselt poole nooremad!)
Mati räägib, et just siit Saue külast- toonasest Kople talust- sai ta kaasa kõige selle, mis talle andnud jõu ja tahtmise teha suurepäraseid rolle laval ja rahmeldada siin külas asuvas isatalus (mis nüüd küll poja pere valduses) raskeid talutöid teha ja sinna vahele ketast heita ning kuuli tõugata.
Mati Palmist, tema lapsepõlvemälestustest(mis seotud Saue külaga), saate lugeda juba meie tulevastest blogipostitustest.
Palju õnne, Mati!

10 jaanuar 2009

Meie külas on kasvamas tublid spordilapsed

Üks neist on noor vutiäss Hansu talu perepoeg Robert Tarlap (fotol üleval keskel). Koos oma meeskonnaga Saku Sportingu klubist jõudis Robert mullu detsembris toimunud Saue Winter Cupil 2000. aastal sündinud poiste vanuseklassis veerandfinaali ja jäid koos korraldajameeskonnaga 5.-6. kohta jagama. Tubli Robert!
Aga Robert ei ole kindlasti ainuke, kelle tulemuste-saavutuste üle võiks rõõmu tunda.
Andke ka teised teada (kas lapsevanemad või lapsed ise) oma tegemisest ja saavutustest! Paneme need siia kodulehele üles, et ka teised külaelanikud saaks nende saavutuste üle rõõmu tunda. Sellega innustame meie järelkasvu veelgi enam treenima ja vaeva nägema selle nimel, et saavutad aina paremaid tulemusi. Nii need maailmameistrid ja olümpiavõitjad ju kasvavad!
Ps! Üleskutse kehtib loomulikult ka muude tegemiste kohta, mis ei ole sportlikud- ükski saavutus ja tegevus ei ole teistest kehvem- kui on midagi, mille üle uhke olla, andke aga teada! Ja see kehtib mitte ainult laste kohta, ka täiskasvanute saavutused panema rõõmuga siia üles- kõik kaastööd on oodatud: meie.saue@gmail.com

09 jaanuar 2009

Külaelanike arv kasvas

On rõõm tõdeda, et möödunud aastal kasvas ka meie suhteliselt väike külake- kui 1. september 2008 seisuga oli külaelanike arvuks 87, siis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga on külas 93 elanikku! Kuigi kõik värsked külaelanikud ei ole eelmisel aastal siia sündinud beebid (elanike arvu kasvu mõjutab ka see, et osad isikud on nüüd meie küla oma püsielukohaks ümber registreerinud), siis tunneme võrdselt rõõmu nii värskelt sündinud beebide, kui ka uute täiskasvanud püsielanike üle ning ütleme neile kõik ühiselt: Tere tulemast!
Ka kogu Saku valla elanike arv kasvas, sellest saate lugeda siit!

07 jaanuar 2009

Valla teiseks kauneim maakodu asub meie külas!


Saku valla konkursi Kaunis Kodu 2008 võitjate seas oli ka meie külas asuv Kaasiku talu. Suvel peremehega rääkides jäi kõrvu, et see ei ole mitte esimene kord, kui nende kodutalu auhinna saanud. Ka ühel varasemal aastal on see kaunis talu ja taluaed "Kauni kodu" auhinnaga ära märgitud. Mõistatuseks on peremehele olnud vaid see, et kes nende talu on võistlusele esitanud, kuna ise nad seda kunagi teinud pole!

UUDISED: Avatud liurada!


Kopli-Juhani talu maadel on avatud liurada, ca 800 m pikkune! Pereisa käis proovimas, kraav on kõva jääga kaanetanud ja rada lastele ohutu!
Uisud alla ja tritsutama!

Saue küla versus Kanama küla

Saue küla MTÜ Kanama külas, miks nii? Nii mõtlevad ja küsivad ilmselt paljud, kes meie kodulehele sattunud. Külaelanikudki kasutavad oma koduküla mainimisel vahelduvalt mõlemat nime. Ja külla sissesõidul on alguses „Kanama” silt, veidi hiljem aga silt „Saue küla aastast 1548”. Miks nii? Teeme siis asja selgeks!Meie elame ikka Saue külas, aga ametlikult on küla nimi Kanama! Ei saanud selgemaks? Siis tuleb pikem jutt.
Asi selles, et 1976. aastal muutis okupatsioonirežiimi Saue küla nime meelevaldselt ümber Kanama külaks. Nii sai äkki, juba 1548. aastal ajaloolistes dokumentides äramärgitud Saue külast äkki hoopis naaberküla nime kandev küla ehk siis Kanama küla. Nüüd, kui külla palju noori peresid elama asunud ja külaelu taas hoos, otsustasime koos, et Saue küla ajalooline nimi tuleks taastada. Kuna ajalooline Saue küla kuulub tänapäeval Saku valla koosseisu, siis esitasime Saku Vallavalitsusele ka vastava taotluse. Vald korraldas küsitluse, mille kohaselt soovis 77% oma arvamust avaldanud isikust Saue küla nime taastamist. Valla palvel uuris ajaloouurija Lembit Teinbas ka küla ajalugu ning tema uuringu põhjal võib järeldada, et küla ajaloolise nime muutmise taga oli ilmselt üks vastutav ametnik, kes ilmselt ainuisikuliselt küla nime 1976. aastal ühe osava suletõmbega muutis. Kahjuks aga need argumendid valla volikogu meie küla nime ennistama ei pannud. Vald tõi välja, et muutmine võib kaasa tuua segadust, kuna suhteliselt lähedal asub sama nime kandev linn ja vald, st siis Saue linn ja vald (seaduse silmis see siiski probleem pole, kuna tegemist on eraldi haldusüksustega). Ja lisada võib, et tänane Saue linn on ju kunagisest Saue külast välja kasvanud ja nii nagu Saue küla, peab linn oma sünniaastaks 1548. aastat.
Niisiis, tahaks ajaloo ebaõiglust tagasi keerata, aga ei õnnestu see meil kohe kuidagi (õige nimega küla sildi panime siiski juba üles, küll küla siseteele, aga siiski! ;-))