Linnulauluretk meie külas!

Fotokinnitus sellest, et linnulauluretk meie külas toimus! Varaseid ärkajaid ei olnud küll palju, aga need, kes olid võtnud vaevaks ka laupäeval kell varaseks hommikutunniks äratama panna, said suure sõõmu värsket õhku, kuulda erinevaid lindusid, osasid neid isegi suhteliselt lähedalt näha ning said kõige selle juures muidugi ka jupp maad targemaks.
Niisiis, veidi pikemalt ka esimesest küla linnulauluretkest. Miks äkki selline huvi lindude vastu ja just meie külas?
Pôhjus on tegelikult lihtne ja loogiline. Aastakümneid lindude vaatlemisega tegelenud Eet Tuule on ka meie külas vaatlusi teinud juba üle poole sajandi. Aastaid teeb ta seda tööd koos poeg Aarne Tuulega, sest on igati loogiline jätkatakse uuringuid sealt, kus on tugev pôhi all. Seda enam, et nende linnutarkade sônul elab meie külas 66 erinevat liiki linde! Liikide arvukus on küll aastatega veidi muutunud, vaatlusala tublisti suurenenud, aga neil on siiani õnnestunud neil meie kohalikul linnustikul hästi silm peal hoida. Igal juhul arvavad Eet ja Aarne Tuule, et liigirohkuse numbri üle peaksime me igal juhul uhked olema. Ja et neid liike ka endiselt nii palju oleks, selleks peame me ka ise kaasa aitama. Vôi tegelikult lindude seisukohalt oleks parem, et me teeks suhteliselt vähe, sest mida rohkem on vanu puid ja puuôônsusi ning pôôsaid meil on, seda rohkem lootust on, et linnud meie juurde aasta-aastalt tagasi tulevad. Väga korras, pügatud hekkide ja pöetud muruga kodud kahjuks lindudele niiväga meele järgi ei ole. Seega hea uudis neile, kes ”pool-metsikut” aiakujundust pooldavad- see kôik on lindude rôômuks! ;-)
Tagasi tulles aga selle konkreetse retke juurde, siis vaatamata sellele, et osad meist tundsid end kui kangelase, et laupäeva hommikul nii vara üles said ja juba 6.45 rivis seisid, siis linnutarkade jaoks oli juba suht hiline aeg. Nemad sätivad ornitoloogiliste uuringute ajal teele ikka juba päikesetôusu ajaks, sest siis on parim aeg linnulaulu kuulata ja väikseid sädistajaid vaadelda.
Mis siis meelde jäi? Esiteks hulk linnunimesid, mida varem isegi kuulnud polnud. Karmiinleevike näiteks. Leevikest ja tema punast kôhualust teame juba algkooliraamatutest, aga just sellise nimega lindu teadsid vähesed. Siis oli toredaks üllatuseks käosulase laul- Aarne sônul on käosulase laulu vôrreldud ööbiku lauluga ja sellest ka tema rahvapärane nimi – ööbikuköster. Ja kaunis kollane talvike oli paljude arvates kaunis punkt meie retkele, sest tema näitas enda kohe täitsa lähedalt. Ja muidugi jäi nende ”säravamate tähtede” vahele veel suur hulk kauneid linde ja kaunist laulu, aga kui oled esimest korda sellisel retkel (nagu allakirjutanu), siis ega ju kôik mainitud nimed meelde jää (rääkimata siis nende lauludest, mida kôrv alguses kohe üldse üksteisest eristada ei suuda). Aga kuna Eet ja Aarne varustasid meid ka täpse linnustatistikaga meie küla kohta, siis täname neid veelkord ja lisame tabeli.