.jpg)
Minu Eesti kodulehe leiad siit.
21 aprill 2009
20 aprill 2009
Koristustalgud meie külas
MEELDETULETUSEKS:
Kuna talgute raames püüame parandada ka külateesse tekkinud aukke, siis palume igal perel viia Kaasiku talu Andrese kätte 1000.- kr, et saaks kruusa tellida! See raha osa kehtib muidugi nende pere kohta, kes elavad küla sisetee ääres. Koristama on aga oodatud kõik külaelanikud, ka need, kes elavad küla ääremaadel- teeme ikka KÕIK meie küla teeääred korda!
Kindad ja kilekotid saate, kui tulete 2.mail kell 11.00 Reinu talu juurde.
Kui on küsimusi, helistage Ülarile 5131540.
Kindad ja kilekotid saate, kui tulete 2.mail kell 11.00 Reinu talu juurde.
Kui on küsimusi, helistage Ülarile 5131540.
16 aprill 2009
Üleskutse koeraomanikele!
Kutsume Saku valla koeraomanikke oma koeri märgistama ja vaktsineerima!15. aprillist - 15. maini kehtib soodushind 350 krooni.
Soodustus kehtib ainult Saku valda registreeritud elanikele.
Küsi lisainfot märgistamist teostavatelt veterinaararstidelt
Sven Müürsepp 53 439 332 www.loomakliiniksakus.ee
Jaak Jõks 58 325 248 www.loomakliiniksakus.ee
Iris Aamissepp 55 10 623 www.loomaarstikoduvisiidid.ee
PS! Saku vallas on koerte mikrokiibiga märgistamine kohustuslik!
15 aprill 2009
12 aprill 2009
Märgid sellest, et kevad on ka meie külla jõudnud...
... ehk sinililled meie külatee ääres!
Ja külateest juttu tehes teatame teile, et 1-3. maini asub Reinu talu juures (st. samas kohas, kus eelmisel aastal) vallast saabunud prügikonteiner. Nimelt on periood 17 aprillist - 10 maini Saku vallas heakorrakuu. Vallavalitsuse poolt saab iga küla ühe prügikonteineri (15 m3) ja külarahvas peab hea seisma selle eest, et meie külatee ääred saaks prahist puhtaks. Seega on prügikonteriner on mõeldud eelkõige prügi jaoks, mis korjatud külatee äärest.
02 aprill 2009
Ootame huviga Lembit Teinbasi uut raamatut!
Saue küla MTÜ teatab, et osaleb (küll ühe väikese mutrina) projektis, mille käigus ilmub Lembit Teinbasi kirjutatud raamat „Jälgimäe-Pääsküla-Nõmme. Ajaloolisi materjale”.Nähes siin teisi kohanimesid, küsite te kindlasti, miks meie küla MTÜ selles projektis osaleb? Aga sellepärast, et selles raamatus on vaatamata pealkirjale pühendatud päris mitmed peatükid ka meie külale. Samuti on Lembit Teinbas lubanud siis, kui selle põneva kogumiku materjalid koos ja raamat ilmunud, tegeleda võimalusel pikemalt ka meie küla ajaloo uurimise ja lahtikirjutamisega. Lembit Teinbasi sõnul on ta arhiivimaterjalidesse sukeldudes leidnud huvitavaid ajaloolisi fakte meie küla kohta. Nii et ootame põnevusega.
Kellel aga tekkis huvi selle raamatu vastu, mis räägib nii meie naaberküla ehk Jälgimäe küla kui ka Pääsküla ja Nõmme ühisest ajaloost ja neid ühendavast lülist ehk Nikolai von Glehnist, siis vaadake palun aeg-ajalt siia meie küla blogisse. Anname peagi teada, millal raamat ilmub, kust seda osta ning kuidas on võimalik raamatusse ka autori autogrammi saada.
26 märts 2009
Paekivikaevandus meie kodukanti?
Nabala Keskkonnakaitse Ühingul on meie külarahvale järgnev teade edastada:
AS Riverito (endise nimega OÜ Merko Kaevandused ja seejärel AS Merko Grupp) taotleb Keskkonnaministeeriumilt maavara kaevandamise luba Nabalas, Nõmmküla karjääris 47ha alal.
Loe lähemalt siit.
Tule ja osale avalikul arutelul ning avalda asja kohta oma arvamus.
Avalik arutelu toimub neljapäeval 02.aprillil 2009, algusega kl 18–21 Saku Vallamajas.
Lisainfo: Nabala Keskkonnakaitse Ühing, nabala@sakuvald.ee, tel 50 28 730
PS. Informeeri ka naabrit ja kutsu osalema.
AS Riverito (endise nimega OÜ Merko Kaevandused ja seejärel AS Merko Grupp) taotleb Keskkonnaministeeriumilt maavara kaevandamise luba Nabalas, Nõmmküla karjääris 47ha alal.
Loe lähemalt siit.
Tule ja osale avalikul arutelul ning avalda asja kohta oma arvamus.
Avalik arutelu toimub neljapäeval 02.aprillil 2009, algusega kl 18–21 Saku Vallamajas.
Lisainfo: Nabala Keskkonnakaitse Ühing, nabala@sakuvald.ee, tel 50 28 730
PS. Informeeri ka naabrit ja kutsu osalema.
20 märts 2009
Minu mälupildid Saue külaelust- osa 2.
Lia Pobul jätkab:
Lisan siia mõned mälestused üldisemas mõttes Sauest. Siine mängumaa oli avar. Tegevusväli piiritu. Päeva jooksul jõudis rakendada Peedut või Tõnni vankri ette, ronida selga ja viia karjakoplisse. Kui vaja tuli kaasa lüüa põllutöödel ja heinamaa. Saovedu on fantastiliselt tore. Peale tõsisema töö palava päikses all läksid käiku aga ka vallatused. Veesõjad olid tõsised uputused ja uputamised pesupalides. Need on üksikud mälukillud. Eks jätkan sellest veidi hiljem.
Tõeliselt võisin Sauet pidada oma teiseks päriskoduks. Siin kogusin endasse esimesed elutarkused ja ka tööoskused. Praegugi on kuidagi rikas sisetunne, et talutööd on selged ja otra kaera ega rukkiga ära ei sega. Ka vikk sai tuttavaks, sest teda tuli vikatiga niita ja piimaandjatele põllult koju viia. Ja mis raske asi see siis oli, kui tuli hommikust õhtuni põllul rukkivihke siduda ja hakki panna. Pane nagu kulda ja õhtul imetle loojuvat päikest- ka kullavärvilist. Maaelus on nii palju värve ja nii ääretult palju lõhnasid, need on jäänud püsivalt paika ja saadavad inimest kuni elu lõpuni. Mis need siis minu jaoks on, mida olen eluks kaasa saanud Sauelt?!
- Kastene varahommikune taluõu ja karjakoppel, kus andsid tugeva lõhnaannuse väikesed lillad pääsusilmad, hilisem mahaniidetud ja kuivanud hein külatee ääres- seda kõike tunneks kui siin neid ridu kirjutades. Viljapeksu talgud toimusid külas ridamisi talu talu järel. Päevad olid siis juba hilissuvised ja puude lehed andsid märku saabuvast sügisest. Ka nendele viljapeksupäevadele oli omane kindel ja eriline lõhnade mäng.
Või siis kui oli pühapäev keset suve. Põllule ja heinamaale ei mindud. Ilusa ilmaga sai laotatud valge lina aia murule suure pärnapuu lähedusse, kus kohtusid pärna õite lõhn ja kohe samas nartsisside lõhn. Tulbid, millegipärast ei lõhna. Ma polegi selle peale varem mõelnud...
Ja nii võib kokku siduda veel palju-palju erinevaid lõhnu nagu suureks lõhnakimbuks. Et seda tõsise talutöö kõrvalt nautida, võetigi aeg maha.
Foto: Pidusööma Saue roheluses. Fotol on küll Saue küla elanikud, aga mitte konkreetselt selles mälestusloos mainitud isikud.
Pühapäevaselt pidulikumad toidud asetati murule, söödi ja joodi kiirustamata, nagu see oli loomulik puhkepäevale. Väga sageli tuli „Mihklile” ka oodatud külalisi. Sageli tulid siia ka mu tädi Elisabeth ja onu Rudolf, isa õde ja vend. Kuni 1940.a-ni oli „Mardi” talu eluhoone ka meie kasutada, maad olid ka renditud „Reinu” talus elavale parun von Harpele. Viimane rentis Saue külas ka veel mõne teise talu maid. Mäletan seda väga toredat härrat imehästi. Olin 6- või 7-aastane. Alati kandis ta heledat ülikonda ja käes keppi. Minu jaoks oli tal alati olemas hiigelsuur tuutu kommidega. Mäletan, et jalutasin isa ja paruniga tihti põldude vahel. Külas oli ta lugupeetud härra, enne venelaste tulekut tegi loomulikult vehkat (kohapealne kõnepruuk). Hiljem levis kuuldus, et parun von Harpel õnnestus üks kiri saata Saksamaalt Huntaugu tallu peremees Himbergile, kus ta meenutas tänutundega Saue inimesi, Eestis keedetud talle nii maitsvat tanguputru. Oli päris naljakas seda kuulda... JÄRGNEB.
Lisan siia mõned mälestused üldisemas mõttes Sauest. Siine mängumaa oli avar. Tegevusväli piiritu. Päeva jooksul jõudis rakendada Peedut või Tõnni vankri ette, ronida selga ja viia karjakoplisse. Kui vaja tuli kaasa lüüa põllutöödel ja heinamaa. Saovedu on fantastiliselt tore. Peale tõsisema töö palava päikses all läksid käiku aga ka vallatused. Veesõjad olid tõsised uputused ja uputamised pesupalides. Need on üksikud mälukillud. Eks jätkan sellest veidi hiljem.
Tõeliselt võisin Sauet pidada oma teiseks päriskoduks. Siin kogusin endasse esimesed elutarkused ja ka tööoskused. Praegugi on kuidagi rikas sisetunne, et talutööd on selged ja otra kaera ega rukkiga ära ei sega. Ka vikk sai tuttavaks, sest teda tuli vikatiga niita ja piimaandjatele põllult koju viia. Ja mis raske asi see siis oli, kui tuli hommikust õhtuni põllul rukkivihke siduda ja hakki panna. Pane nagu kulda ja õhtul imetle loojuvat päikest- ka kullavärvilist. Maaelus on nii palju värve ja nii ääretult palju lõhnasid, need on jäänud püsivalt paika ja saadavad inimest kuni elu lõpuni. Mis need siis minu jaoks on, mida olen eluks kaasa saanud Sauelt?!
- Kastene varahommikune taluõu ja karjakoppel, kus andsid tugeva lõhnaannuse väikesed lillad pääsusilmad, hilisem mahaniidetud ja kuivanud hein külatee ääres- seda kõike tunneks kui siin neid ridu kirjutades. Viljapeksu talgud toimusid külas ridamisi talu talu järel. Päevad olid siis juba hilissuvised ja puude lehed andsid märku saabuvast sügisest. Ka nendele viljapeksupäevadele oli omane kindel ja eriline lõhnade mäng.
Või siis kui oli pühapäev keset suve. Põllule ja heinamaale ei mindud. Ilusa ilmaga sai laotatud valge lina aia murule suure pärnapuu lähedusse, kus kohtusid pärna õite lõhn ja kohe samas nartsisside lõhn. Tulbid, millegipärast ei lõhna. Ma polegi selle peale varem mõelnud...
Ja nii võib kokku siduda veel palju-palju erinevaid lõhnu nagu suureks lõhnakimbuks. Et seda tõsise talutöö kõrvalt nautida, võetigi aeg maha.
Foto: Pidusööma Saue roheluses. Fotol on küll Saue küla elanikud, aga mitte konkreetselt selles mälestusloos mainitud isikud.Pühapäevaselt pidulikumad toidud asetati murule, söödi ja joodi kiirustamata, nagu see oli loomulik puhkepäevale. Väga sageli tuli „Mihklile” ka oodatud külalisi. Sageli tulid siia ka mu tädi Elisabeth ja onu Rudolf, isa õde ja vend. Kuni 1940.a-ni oli „Mardi” talu eluhoone ka meie kasutada, maad olid ka renditud „Reinu” talus elavale parun von Harpele. Viimane rentis Saue külas ka veel mõne teise talu maid. Mäletan seda väga toredat härrat imehästi. Olin 6- või 7-aastane. Alati kandis ta heledat ülikonda ja käes keppi. Minu jaoks oli tal alati olemas hiigelsuur tuutu kommidega. Mäletan, et jalutasin isa ja paruniga tihti põldude vahel. Külas oli ta lugupeetud härra, enne venelaste tulekut tegi loomulikult vehkat (kohapealne kõnepruuk). Hiljem levis kuuldus, et parun von Harpel õnnestus üks kiri saata Saksamaalt Huntaugu tallu peremees Himbergile, kus ta meenutas tänutundega Saue inimesi, Eestis keedetud talle nii maitsvat tanguputru. Oli päris naljakas seda kuulda... JÄRGNEB.
19 märts 2009
08 märts 2009
Teedeprojekt tutvumiseks
Meie, kes me siin Tallinn-Pärnu maantee ääres asume, peame olema kursis ka sellega, millised teed, siin meie lähiümbruses plaanis rajada. Tutvu Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (km13,0 – km16,0) ja selle lähiümbruse, Juuliku-Tabasalu planeeritava ühendustee (km3,5 – km7,4) eelprojektiga siin. Kel rohkem huvi, siis avalik arutelu toimub 25. märtsil kell 18.00 Saku Vallavalitsuses.
Tellimine:
Postitused (Atom)