Blogihalduri pikkade pühade tõttu on osad pühadetervitused meie blogist välja jäänud, aga parandame vea- parem hilja, kui mitte kunagi!
Head naabrid, kaunist ja teguderohket uut aastat teile, valgust, soojust ning armastust igasse Saue küla kodusse!
Hääd talvemuinasjutu nautimist,
Evelin Povel-Puusepp
Saue Kodu-Uurimise Seltsing Lisame ka tema loo, mis ilmus 30. detsembril Harju Ekspressis.
Kohtumine ajalooliste naabritega
Saue koduloolased veetsid oma jõulukuise koosviibimise toredate külaliste seltsis, jagades jõuluootust ajalooliste naabritega: endise Saue küla (nüüd Kanama küla) ja Vanamõisa küla inimestega. Ühise Saue valla aegadel oli tavaks, et valla talvised tähtsündmused (Vabariigi aastapäev, jõulud, aastavahetus, isetegevuslikud etteasted) toimusid kas Saue külas asuvas Saue vallamajas või Vanamõisas asuvas Saue koolimajas (Valges majas). Suvine Võidupüha ühes Kaitseliidu Saue maleva paraadiga ning Saue pritsimeeste sportlikud peod aga Saue asunduses Aru tammikus oleval Kaitseliidu platsil, mida nüüd Jaanitule platsina teame.
Otsustasime ajaloolisest tavast veidi kõrvale nihkuda ning kesk kalendaarset talve üks vahva ja sõbralik õhtu koos olla, et lähemalt tutvuda teineteise tegemistega ning leida need ühised pidepunktid, kus saaksime koostööd teha ja vastastikku kaasa lüüa. On küll nii, et endine Saue küla, Vanamõisa küla ja nüüdne Saue linn kuuluvad praegu erinevatesse haldusüksustesse, kuid ajalugu on meil ühine ning tihedasti läbi põimunud. Seltsingu liikmete hulgas on inimesi, kes on nendes külades sündinud ja elanud, õppinud Saue koolis, käinud vallamajas aktustel-pidudel ning palliplatsidel palli mängimas, on neid, kes alustanud põlissuguvõsade ja põlistalude uurimist. Saime teada, et Vanamõisa küla kavandab 2010. aasta suvel suurt külakokkutulekut „Tule kokku, külarahvas!“, mille keskseks teemaks on küla põlissuguvõsad ning –talud. Ürituse eel keskendutakse Vanamõisa perekondade suguvõsaandmete ning talude kujunemist kajastavate materjalide, fotode ja külaelanike isiklike mälestuste kogumisele. Maikuus on Vanamõisa seltsimajas oodata suguvõsa- ning külaajaloo teemalist ettekandepäeva ja küla põlissuguvõsade sugupuude näitust. Samaks ajaks loodetakse valmis saada Vanamõisa ajaloole, kujunemisele ning inimestele pühendatud ja fotodega ilmestatud raamatuga. Nende ürituste korraldamiseks on oma rahalist abi lubanud Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Saue vallavalitsus. Vanamõisa külaselts ootab külakokkutuleku ning kaasnevate ürituste korraldusmeeskonnaga liituma kõiki, kes oma nõu ja jõu ja kogemustega sooviksid ürituse õnnestumisele õlga alla panna. Nüüdse Kanama küla elanikud ehk MTÜ Saue küla südameasi on küla ajaloolise nime taastamine. Ajaloolistes ürikutes on Saue küla nime mainitud juba 1548. aastal, läbi ajaloo on küla kuulunud Saue mõisa ning Saue valla haldusalasse, kuid 1976. aastal muudeti nimetus hoolimatu ametniku käe läbi meelevaldselt Kanama külaks ning tänapäeval kuulub küla Saku valda. Vaatamata Saku vallavalitsusele esitatud nimemuutuse taotlusele ning olenemata vallaelanike toetusest, ei ole küla nime ennistamine seni õnnestunud. Külaseltsi viimase aja tegemistest väärivad esiletõstmist möödunud vastlapäeval toimunud fotovõistlus „Meie küla 2009“, mis päädis ühise supisöömise ning vastlapäeva tähistamisega Kopli-Juhani talu ateljeehoones. Samuti mais peetud talgud, mille käigus asuti parandama ühist külateed. Sellised ühisüritused kaasavad külas elavate perekondade kõiki liikmeid ning mõjuvad positiivselt ka külaelanike omavahelisele lävimisele. Kodu-uurimise seltsing valmistub kahasse Saue haridusseltsiga
Vitalis kevadiseks sugupuude näituseks ning ettekandepäevaks, milles osalevad ka Saue Gümnaasiumi õpilased. See on üks osa KOA projektist „Inimene on kõikide asjade mõõt“, mille raames on seni aset leidnud suguvõsauurimise kursus, gooti kirja lugemaõppimise kursus ning arhiivikursus Tallinna ja Tartu arhiivides. Lisaks on intervjueeritud mitmeid põliseid Saue inimesi ning uuritud arhiivides Saue ja Vanamõisa talude materjale, kõik selleks, et saada põhjalik ülevaade asualast, mis praegu moodustab Saue linna: tema tekkest, kujunemisest, asustusest, organisatsioonidest ja inimestest. Valuteemana läbistas meie ühist kokkusaamist Saue jaamahoone seisukord, teadmatus selle ees, kas hoone jääb püsima, teadmatus selles, mis funktsioone Saue jaam edaspidi endas kannab. Varasematel aegadel on arutlusel olnud, et Saue jaamahoones võiks oma koha leida Saue muuseum, kuid ajaga on mõtted-lubadused tuhmunud, kevadel Saue Sõnas avaldatud visioon jaamahoonest seal muuseumi ette ei näe, linna peal liiguvad jutud ratta- ja rulluisu laenutuspunktist... Saue Kodu-Uurimise Seltsing on jätkuvalt seda meelt, et jaamahoone tuleb taastada esialgsel kujul, saamaks taas üheks linna väravaks koos muuseumi, turismiinfopunkti ning Lääne-Harjumaa loodus- ja matkaradade osana. Selles osas toetasid meie mõtet ka Saue ja Vanamõisa küla esindajad. Kuid veelgi valusam on tõdemus, et Saue linn kipub üht oma ajaloolist hoonet kaotama nendesse aastatepikkustesse arutlustesse, mille käigus üritatakse välja selgitada atraktiivseimat või funktsionaalseimat kasutusala. Ja hoone aina laguneb...
Koosviibimisest jäi kumama ühine huvi ja hool oma kodukandi vastu, koostegemise tahe, püüdlus arvestada edaspidistes tegemistes oma naabritega, kaasata neid oma üritustesse ja ettevõtmistesse.
Evelin Povel-Puusepp
Saue Kodu-Uurimise Seltsing
