Lugu meie külast "Saku sõnumites"

Head lugemist! :-)

 

Sügiskirbukas!

Saku Huvikeskus annab teada:

Ootame kõiki külastama SÜGISKIRBUKAT sel pühapäeval kell 10-15 Saku Valla Maja ees ja sees! Ühtlasi anname ka teada, et selle sügise esimene TEATRIETENDUS 3.oktoobril kell 19 Saku Valla Majas on sobivalt valimiseelne Vana Baskini Teatri MINA HAKKAN PEAMINISTRIKS! Osades Raivo Rüütel, Marika Korolev, Kadri Adamson, Tõnu Kilgas, Egon Nuter, Raivo Mets ja Janek SarapsonPiletid hinnaga 10 eur (õpilane, pensionär) ja 12 eur on nüüd müügil Saku Huvikeskuses!

Nõukogude haldusreform kaotas kaardilt põlisasula ehk lugu meie külast "Harju Elus"!

Meie külast juttu Harju Elus!

Nõukogude haldusreform kaotas kaardilt põlisasula

Kirjutas Allar Viivik

reede, 02 august 2013

Tänavu esmamainimise 465. aastapäeva tähistav Saue küla loodab taastada paiga ajaloolise nime. Praegu veel Kanama nime kandvas külas asuvad ajalooline vallamaja, mullu valminud mänguväljak ning heas korras olevad põlistalud. Ajalooline Saue küla ütles nime taastamissoovi selgelt välja mõned nädalad tagasi. 103 Saku valla poolt saadetud küsimustikust tuli Kanama nime kandvast külast tagasi 74. Ajaloolise nime taastamise poolt oli 70 ja vastu neli elanikku. Esimest korda pöörduti vana nime taastamissooviga Saku valla poole 2006. aastal. Toona sellest asja ei saanud. Uuesti võeti taastamisettepanek üles tänavu kevadel. Vallavalitsus on lubanud, et nime muutmist arutab praegune volikogu koosseis ning küsimus jõuab päevakorda augusti lõpus. Mida aga kujutab endast nüüdseks 37 aastat Kanama nime kandev ajalooline Saue küla? Seda uuris Harju Elu juulikuu viimasel teisipäeval külavanem Ülar Palmilt. Naaberküla nimi Algatuseks sai tehtud selgeks, kus asub Saue ning kus Kanama küla koos postijaamaga. Kui sõita mööda Pärnu maanteed Tallinna suunas, siis enne 1980ndate alguses ehitatud maanteeviadukti on paremal pool näha kolmekorruselist teemeistri maja. Sellest Saku poole jääbki vana Saue küla. "1976. aastal anti asulale Kanama nimi. Aga ajalooline Kanama koos uuest maanteest vasakule jääva postijaamaga on hetkel Jõgisoo osa," selgitab Ülar Palm. Mööda Vana-Pärnu maanteed Saue küla poole liikudes jääb otse tee äärde põline Saue vallamaja. Ehitusmeister J. Grünbergi juhtimisel aastal 1893 valminud kiviehitises töötasid ka postkontor, raamatukogu ja ambulants. "Külanõukogu oli siin aastani 1975. Siis kolis see Laagrisse ja maja jäi tühjaks," teab Palm. Aastatuhande vahetusel ostsid maja kaks noort peret ning kohandasid elamuks. Samas asub ka kolme tee ristmik. Vana-Pärnu maantee suundub üle Tallinna ringtee läbi Jälgimäe Laagrisse. Kõrvalteed viivad Üksnurme ning Saue külasse. Viimasest teatab ka tee ääres seisev liiklusmärk. Sellele on lisatud ka aasta 1548. Seega on toona Sawne nime all manitud asulal põhjust tähistada esmamainimise 465. aastapäeva. Järglased peavad talusid Küla uhkus ehk mänguväljak sai PRIA, valla ning kohaliku rahva abi ja jõuga valmis mullu. "Alguses oli idee püstitada külaseltsiga seikluspark. Aga otsustasime arendava mänguväljaku kasuks," räägib Palm. Samal ajal on ta lapsed Johanna-Helene ja Artur-Johannes turnimas ronimiredelitel ja karussellil. "Külakiike ega külamaja pole praegu plaanis püstitada," lisab Palm. Küll oli seltsi esimene suurem töö külateede korrastamine. Õigem oleks öelda, et see oligi aastal 2007 külaseltsi üks asutamise põhjuseid. Kogu küla paistab silma väga korras õuede ning majadega. Peaaegu iga elamine sobiks esitamiseks kauni kodu või talu konkursile. Ülar Palm seletab, et suur osa elamisest on vanad talukohad. "Need on valdavalt järglaste käes. On ka uusi asukaid, aga nemad on samuti külaellu hästi sulandunud ning peavad küla heaolu tähtsaks. Mina ise olen juba neljandat põlve samas talus. Poiss juba viiendat põlve," teatab ta uhkusega. Küla heale arengule aitas kaasa ka kunagine Saue mõisnik, kes sinnakanti maad andis. Ta laskis mõõta krundisiilud nii, et oleks kõikvõimalikku maad. "Siilud on 20-100 meetrit laiad ning lähevad läbi küla. Igal krundil oli nii metsa-, põllu- kui karjamaad. Meie maid on isegi Rahula ja Üksnurme külade praegustes piirides," räägib Palm.

Pildikesi meie külast- SUVI

Ravimtaimede koolitus

MTÜ Kaasiku Taluselts koostöös Eesti Metsaühistuga kutsub teid osalema

16. juuli kell 18:00 Kaasiku Loovkeskuses, Kirdalu külas Ravimtaimede koolitusele.

Info ja registreerimine kaasikuts@gmail.com või Anu Altmets53358212

 

 

Kevadtalgud 2013

Laupäeval 11.mail kell 10:00 algas meil külas talgupäev. Kavas oli nagu ikka teeäärte koristus ja teeaukude parandus.  Suured tänud töökatele kätele, tänu kellele said teeääred korda ja tugevatele meestele (ning veel tugevamatele masinatele) - ka teeaugud said tublisti täidetud!

Ilusat suve meie tublile külarahvale!

Päikselist emadepäeva!

Hääleta Saku võrkpalliplatsi poolt!

Just sinu hääl võib olla see, mis aitab rajada Sakku uue korraliku võrkpalliplatsi. Oma hääle Saku võrkpalliplatsi poolt saad anda Delfi Eesti Elu portaalis. Hääletuse leiad leheküljelt http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/paide/sport/haaleta-vorkpalliplatsi-saavad-neli-eesti-paika.d?id=66048894#a_emb_136731964957911_2635.

Võrkpalliplatside ehitamist rahastatakse Eesti Võrkpalliföderatsiooni organiseeritud kampaania „Võrguplatsid korda 2013“ raames, kuhu esitas oma taotluse ka Saku Lions Klubi. Žürii esmavalikus (kaheksa platsi) Saku võrkpalliväljakut ei ole. Küll aga oleme "rahvahääletuse" voorus, kus kümnest platsist valitakse välja neli toetuse saajat. Just seepärast on iga hääl oluline. Hääletada saab 13. maini.

Planeeritava võrkpalliplatsi asukoht on Saku staadionil, mis asub Saku Mõisa pargi ja raudteetammi vahelisel alal. Kasutatava väljaku suurus on 30x26 meetrit. Väljak on piiratud 2 meetri kõrguse aiaga. Samas lähedal asuvad ka rannajalgpalli väljak ja murustaadion.

Võrkpalliharrastajad on Sakus aktiivselt trenni teinud üle kümne aasta, koondudes Saku Võrkaklubisse. Üle-eelmisel hooajal sündis ka Kurtna Võrkaklubi, seega on Saku vallas kaks aktiivselt treenivat meeskonda. Uuel väljakul on plaan organiseerida suvel Saku MV võrkpallis – kaasates külad, kuhu võrguplatsid on ehitatud. Lisaks jätkataks traditsiooniliste turniiride läbiviimist nagu: Aruküla Cup, Nelja Suure Karikas, Meeste Mängude Karikas jne.

Saku Lions Klubi

Saku kevadlaat

Päris kevade saabumisega läheneb ka Saku kevadlaat, mis toimub 

18. mail. 

Kui sel päeval juhtubki olema halb suusailm, siis selleks puhuks on meil sel aastal olemas telk, kus saab peavarju, kõhutäidet ja nautida kultuuriprogrammi. 

Tulge laadale!

Südamenädal „Sinu sammud loevad“

Käesoleval aastal toimuvad Südamenädala „Sinu sammud loevad“ üritused 15.-21. aprill 2013. Palun levitage seda infot ning pange oma veebilehekülgedele.

Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014“

Programmi eesmärk on kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamiseks ja tööelu kvaliteedi parandamiseks tervislikel põhjustel tööturul mitteaktiivsete inimeste osakaalu vähendamine ja tööturult tervislikel põhjustel väljalangemise ennetamine.

Üritused on osalejatele tasuta! Saku valla toetusel on 15.-21.aprill Saku Valla Spordikeskuse teenused soodushinnaga!

Tule ja liigu oma südame heaks!

 

Verekeskus kutsub kevadisele Saku doonoripäevale 17. aprillil

Verekeskus kutsub kevadisele Saku doonoripäevale 17. aprillil

Verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama

Saku vallavalitsusse 17. aprillil kell 10.00-13.00.

„Verekeskus jõuab üle pika aja taas Sakku, mistõttu ootame väga sealsete doonoritega taaskohtumist. Julgustame doonoripäevale tulema kindlasti ka kõik neid, kes varem verd loovutanud ei ole, kuna tegu on kiire ja valutu protsessiga, mis annab tõeliselt hea emotsionaalse laengu,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp.

Viimati käis Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus Sakus mullu 16. novembril, mil doonoripäeva külastas 33 inimest, kellest verd annetas 27 ja esmaseid doonoreid oli kuus. Kokku loovutati üle 12 liitri verd. „Loodame, et seekord teevad tublid Saku inimesed eelmise korra tulemuse üle,“ lisas Lomp.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”.

 

Häid kevadpühi!