MEENUTUSI MÖÖDUNUST: Saue küla noorte elu

Kuigi suve jooksul on ka meie mälestuste ja meenutuste rubriik suvepuhkust pidanud, siis püüame nüüd vea parandada ning taas kord teieni tuua meenutusi Saue külast ja siin elanud inimestest. Seekord anname sõna augustikuu juubilarile, Helle-Mai Nõmm'ele (s. Palm), kes siin külas oma lapsepõlve veetis.
Ja Helle-Maile muidugi palavad õnnitlused lapsepõlvekülast!

Noorte seltsielust Saue külas peale sõda
Noored inimesed jäävad alati noorteks. Olgu aeg, milline tahes. Me ju polnud teisel ajal elanud ja muud elu näinud. Kui oli mingi riideke seljas ja kõht täis, siis oli ju elu ilus. Peale sõda oli Saue külas päris palju noori inimesi, kes olid sündinud vahetult enne sõda, mõned lausa sõja ajal. Sünniaastad jäid enamusel ajavahemikku 1935....1942. Pearnal elasid Toivo, Ivika ja Ivo Kelement. Vahest olid seal ka Toivo ja Ild Roosimaa ning nende peale sõda sündinud õed-vennad. Reinul elasid Altsoki lapsed. Hansul elasid Elve ja Enn Sams. Kople talus Helle, Mati ja Raivo Palm.
Pälli talus Kalle Kelement, kes küll noorena suri. Uuetoa poisid Rain, Harri ja Paavo. Tulveri Elmar. Paljude nimed ei tule enam meelde.
Suveõhtutel 2-3 korda nädalas saadi kokku palliplatsil, mis asus Altsoki koplis. Poisid mängisid võrkpalli, piigad kiikusid ja lõõritasid laulda. Sealt kiigelt meenuvad mina ise, Pearna Ivika, Männiku Mall, Tiiu, Maie, kindlasti veel keegi. Naaberkülast, Rahula külast ja teistest ümberkaudsetest küladest kogunes Saue küla palliplatsile veel teisigi noori. Tuldi isegi Saue jaama kandist- Luule ja Juta, meenuvad. Pallimängud poistel olid tõelised lahingud. Parimaid mängijaid olid Elmar, Mati, Enn, Nõuka Rein Rahula külast... vahest käis mängimas ka Enn Anupõld.
Kui pimedaks läks, tehti lõke üles, lauldi, räägiti, mängiti ringmänge (viimast paari vms.). Poistel oli sellel ajal moodne olla füüsiliselt tugev ja teha sporti. Kangemad noormehed ajasid külakiigega üle võlli. Käed-jalad seoti igaks juhuks sedelgarihmaga kinni. Küla kangemad olid Tulveri Elmar ja Kople Mati, ka Nõuka Rein.
Ega seda öörahu siis suurt olnud. Vahest oli vist ka pahandamist...
Meie emale see, aga meeldis väga, tema rääkis:„ ma teen vahest akna lahti ja kuulan, kuidas noored laulavad...”.
Vallamaja ja tantsupeod
Kui vallamajas kino näidati, siis oli peale kino alati tants. Keegi mängis laval häälest ära olevat klaverit või akordioni. Pea-asi, et oli muusika ja rütm! Kõik me olime omas kenaduses. Viisakad. Poisid palusid tantsima ikka kummarduse ja kraapsuga. Tüdrukud sitsi ja bemberg kleitides, valgete sokkides ning hambapastaga valgendatud tennistes. Igal ajastul on ju oma iluideaalid, kõik vastavalt võimalustele. Vahest käidi ka kaugemal tantsupidudel Kord sügisel sõideti isekallutaja kastis Maidlasse. Mind lubas ema minna kaugemale, kui vend Mati kaasas oli. Kui teda polnud, siis pidi Hansu Enn kaasas olema. Saue mõisas käisime Markuse Ivikaga kahekesi pidudel. Kahekesi läbi Harutammiku pimedal õhtul, tagasi pooles öös.
Siia juurde võib lisada, et isegi linnapreilisid tõmbas Saue suvine külaelu. Nii näiteks oli sugulane Uuve tihti oli suviti meil, käis heinal ja õhtuti meiega koos külapidudel. Vahest käidi Saue jaama kandis või Männiku talu karjamaal palli mängimas.
Selles meenutuses on ära toodud ka Helle-Mai lapsepõlvesõprade nimed- kui keegi tunneb end puudutatuna ning ei soovi, et tema (või tema vanemate/sugulaste) nimi on allnimetatud loos ära mainitud, siis palume kohe blogihaldurile teada anda.

TOIMUB SAKU VALLAS: Rahvapiknik

Projekt "Vaata Maailma Ole Kaasas"

Hea valla elanik,

Vaata Maailma Ole Kaasas projekti raames saab 12. septembril 2009 Saku Valla Maja juures(Saku alevik Teaduse 1) toimuma E-bussi koolitustuuri e-teenuste koolitus.
Koolituse tulemusena saavad osalejad teadmised ning praktilise kogemuse e-teenuste, ID-kaardi, Mobiil-ID ning digitaalallkirja kasutamiseks, ehk kuidas oma igapäevaelu lihtsustada erinevaid e-teenuseid kasutades. Samuti on E-koolitusbussist võimalik saada tasuta uued ID-kaardi PIN-koodid neil, kel need puudu (kadunud). Kaasa tuleb võtta ID-kaart!

E-koolitusbussis on 10 internetiühenduses arvutitöökohta praktilise õppe läbimiseks. Koolituse pikkus on 1,5 tundi ning meie vallas toimub 12.septembril 4 koolitust. Koolituste algusajad on 10.00; 12.00; 14.00; 16.00.

Projekt on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt ning osalejatele TASUTA!

Kuna kohtade arv on piiratud, palume koolitusest huvitatutel KINDLASTI eelregistreeruda. Selleks palun saatke mulle tagasi e-kiri järgmise infoga:
- Koolitusel osaleja nimi
- e-posti aadress
- sobiva koolituse algusaeg
- isikukood
- kontakttelefon


Tiina Roosimägi
Haridus-ja kultuurinõunik
Saku valla E-bussi koolituste koordinaator
Tel. 6712 415

Saku vallas elab 8786 inimest- meie küla elanike arv vähenes

Rahvastikuregistri andmetel elab Saku vallas 1. juuli 2009. aasta seisuga 8786 inimest, 4269 meest ja 4517 naist. Saku alevikus on elanikke 4743, mehi 2254 ja naisi 2489, seega on Sakus 235 naissoost elanikku rohkem. Teises alevikus, Kiisal, elab 654 inimest, 318 meest ja 336 naist, s.t ka Kiisal on naiste ülekaal. Suurim küla on 417 elanikuga Üksnurme (212 meest ja 205 naist), järgnevad Metsanurme 364 (185/179), Kurtna 330 (149/181), Roobuka 280 (147/133), Männiku 261 (133/128), Juuliku 255 (131/124). Kõige väiksemad külad on Sookaera-Metsanurga 7 (4/3) ja Tammejärve 8 (4/4) elanikuga.

1. jaanuaril oli vallakodanikke 8672 (4211/4461), poole aasta jooksul on elanike arv vallas suurenenud 114 inimese, 58 naise ja 56 mehe võrra. Kõige enam on kasvanud Üksnurme küla, kuhu lisandus 24 inimest, 13 meest ja 11 naist. Järgnesid Metsanurme 21 (10/11), Kiisa 17 (5/12), Roobuka 17 (10/7), Juuliku 9 (8/1) uue asukaga. Uusi elanikke lisandus ka Kirdalusse (7), Sakku (7), Kurtnasse (6), Jälgimäele (5), Kajamaale (5), Kasemetsasse (4), Tänassilma (4), Tammemäele (1) ning pisikesse Tammejärve külasse (1). Elanike hulk on vähenenud kõige enam Rahulas (-4), kuid ka Kanama (-3), Lokuti (-2), Saustinõmme (-2), Tagadi (-2) ja Tõdva (-2) külas. Rahvaarv jäi endiseks Männiku ja Sookaera-Metsanurga külas.

2009. aasta esimesel poolel sündinud lapsi on vallas kokku 75, 44 poissi ja 31 tüdrukut. Kõige enam titasid elab Sakus, 27 (13/14), järgnevad Üksnurme 9 (5/4), Kiisa 8 (5/3) Metsanurme 8 (4/4) titaga.
Vanimad elanikud on 1910., 1911. ja 1913. aastal sündinud naised, nemad elavad Sakus. 1915. aastal on sündinud 5 inimest, 4 naist ja valla vanim mees. Mees elab Tänassilma külas, 3 naist Sakus ja 1 Tagadi külas.
Kõige rohkem vallakodanikke on sündinud aastal 1975 - 166 (76/90). 1970. aastal on sündinud 160 (91/69), 1971. aastal 159 (78/81) ja 1979. aastal 157 (74/83) elanikku. Möödunud aastal sündinud pisikesi vallakodanikke on 145 - 75 poissi ja 70 tüdrukut. 2007. aastal sündinud lapsi on 147 (64/83).
Meie külas elab seisuga 1. juuli 2009 - 90 inimest.

Jaanituli

Selliseid vägevaid jaanilõkkeid oli näha jaaniajal meie külas:



PS! Ootame veel pilte!

TOIMUB SAKU VALLAS: Suursõit ja Jaanituli

Vastuseks eelmisele postitusele - pildil oli kõrvukäts

Saime vastuse Eedo küsimusele, kes on see kakk, kelle ta 2005.a pildile tabas! SUUR TÄNU- kõik lugejad on nüüd jälle natuke targemad! ;-)

Tere,
ja suur tänu Eedole toredate kakupiltide eest! Tegemist on kõrvukrätsuga - Saue kandi kõige tavalisema kakulisega. Kuna selle kakuliigi arvukus sõltub suurel määral nende peamiste saakobjektide - hiirte - arvukusest (mis tsükliline), siis on väga muutlik ka kõrvukätsu erinevate aastate pesitsusaegne asustustihedus. Aasta 2005 oli selle kaku jaoks aga väga soodne ja nii tegime Saue vaatlusalal kindlaks vähemalt 15 kõrvukrätsu pesitsusterritooriumit. See lind asustab meelsasti vanu varesepesi ning kuna ta on varajane pesitseja, siis eelistab ta pesapuuna tavaliselt varjukamat okaspuud. Oletame, et see kakupere tegutses Saue küla vahetus läheduses, ühes mänitukas.

Tervitades,
Eet ja Aarne Tuule

Kakud

Ornitoloogide üleskutsele anda teada, kas külas on kakkusid näha olnud, pole kahjuks teateid tulnud. Kas on kakud naaberkülla kolinud või hoidavad nad end külarahva eest hästi varjul- eks suvi veel ees ja ehk keegi ikka näeb-kuuleb ja annab siis teada.
Küll on aga üks külaelanik juba mõned aastad tagasi, täpsemalt 2005. aastal oma "seebikarbiga" nagu ta ise ütleb, üles võtnud need toredad kakud.
Mis kakuga on tegu, on tema küsimus?
FOTOD: Eedo Eenok

Kauni kodu konkurss 2009

Taas kord on aeg esitada kandidaate Saku valla kauneima kodu konkursile.
Kandidaate võib konkursile esitada IGA vallakodanik, teatades sellest kirjalikult või suuliselt vallavalitsusse: telefon 6712 431 või e-posti aadress saku@sakuvald.ee.
Kandidaatide esitamisel ootame aktiivsust külavanematelt või kontaktisikutelt, naabritelt ja perekonnatuttavatelt, seltsingutelt ja mittetulundusühingutelt.
Kandidaatide konkursile esitamise viimane tähtaeg on 22. juuni 2009.
Konkursi preemiafond on 10 000 krooni. Preemiate suuruse ja hulga otsustab komisjon. Vallasisese konkursi võitjad, kolm kaunimat objekti, esitatakse maakondlikule heakorrakonkursile. Neid hindab Kodukaunistamise Harjumaa Kogu 2010. aastal.
Loe täpsemalt siit.

TOIMUB SAKU VALLAS: Ööraamatukogu

Teisipäeval 2. juunil on SAKU VALLARAAMATUKOGU avatud kell 9-24

Kella 20-24 „KALEVIPOJA” ettelugemine.
Lugemist alustab sõjamuuseumi direktor INDREK TARAND

NB! Hea võimalus kõikidel võlglastel – kes raamatud tagastab, saab kingituse!

Linnuvaatlusest meie külas- seekord kohe päris põhjalikult...

... ja anname sõna spetsialistidele, ornitoloogiliste uuringute tegijatele Eet ja Aarne Tuulele.

Kindlasti on osa Saue küla elanikest viimaste aastate kevadhommikutel märganud, et varajastel hommikutundidel kaks tundmatut meest aeglaselt piki külatanumat kõnnivad. Koerad klähvivad, võõrad seisatuvad, sirgeldavad midagi paberile, haaravad siis binoklid, kiigates küll maha, küll taevasse. Hea, et suisa aknast sisse ei vaata! Ja jälle kantakse midagi mingile skeemile. Kahtlased tegelased - igatahes! Mitme kohaliku elanikuga oleme siiski veidi ka juttu puhunud ja nemad enam nii ei arva. Isegi oodatakse veidi, otsekui kevadekuulutajaid. Ent kuna Saue küla MTÜ omab internetis sisukat kodulehte, siis on nüüd hea võimalus end tutvustada.
Oleme isa ja poeg, Eet ja Aarne Tuule, ning tegeleme ornitoloogiliste uuringutega. Peale Saue küla liigume me Kanama, Alliku, Vanamõisa; Valigu, Jõgisoo, Rahula, Aasu ja Üksnurme mail üpris laialt ringi. Selles, et Kekkonnaameti poolt tellitud linnu-uuringu nimetuseks on "Saue kultuurmaastiku haudelinnutiku seire", on oma põhjus. Nimelt tegi vanem meist enam kui 50 aasta eest oma linnuvaatlustega algust just Kanamal ja Saue külas. Kohalikul linnustikul on õnnestunud siiamaani silma peal hoida, kusjuures aja jooksul on vaatlusala tublisti suurenenud.

Ent mingem uuesti Saue külla (muide, oleme 100 % selle ajaloolise nimetuse pooldajad!). Joondu, valvel! Järjest loe! Need käsklused sulisriigis ei kehti ja sestap peame me selle töö lindude eest ise ära tegema. Kuna osa linnuliike alustavad pesitsemist väga varakult (näiteks ronk, käbilinnud) ja hilised rändelt saabujad alles juunis (näiteks rukkirääk, roo- ja ritsiklinnud), siis venib kogu haudelinnutiku loenduseks sobilik periood kolme kuu pikkuseks. Selle aja jooksul tuleb meil kaartidel täpselt paika pandud loenduslõigud ehk transektid mitu korda läbida ja kõik parajasti pesitsemisega seotud linnupaaride asukohad tingmärkidega välikaartidele kanda.

Näiteks mullu registreerisime Saue külas pesitsejatena 46 liiki ning haudelinnustiku asustustiheduseks kujunes veidi üle 1000 paari/km*^2 * kohta. Ülekaalukalt arvukaim oli metsvint, järgnes punarind ning kolmandat ja neljandat kohta jagasid pruunselg-põõsalind ja rohevint. Suve lõpupoole on meil ka käesoleva aasta andmed tabelis ja siis võiks neid varajasemate tulemustega võrrelda.

Välitööde lõppedes võime nentida, millise liigi käsi (vabandust - tiib) käib hästi, millisel mitte. Saue küla lindude eri aastate asustustiheduse analüüs peegeldab näiteks sedagi, kuidas Tallinna lähiümbruse hoogne valglinnastumine (mis nüüd mõneks ajaks ehk küll aeglustub) lindudele mõjub: kes jäävad, kes kaovad. Oma rolli hakkab mängima muidugi jätkuv ja üha intensiivistuv kliima soojenemine. Saue küla ise ja selle linnustik on poole sajandiga palju muutunud ning teie koduküla edaspidises kujunemises on aga väga suur osa kogu külarahva suhtumises lindudesse ja loodusesse üldse. Kas poisid linnupesi rüüstavad, kas hulkuvaid kõutse ringi hiilib, kui palju põõsaid-hekke veel külla jääb, kas mõni iidne pesõõnsustega puu ka veel püsima jääb?

Saue küla heakorrastatusest ja nendest inimestest, kellega vestelnud oleme, on meile igati meeldiv mulje jäänud. Seepärast oleme küla tuleviku suhtes optimistlikud ning ootame tagasisidet. Kui huvitutakse veel mingist teabest, näiteks küla lindudest - kes pesitsevad, kui arvukalt jms, siis paluks sellestki teada anda. Meie vastus võib esialgu aga viibida, sest linnu-uurijatel on alanud aasta kiireim aeg ning käed (ka jalad ja pea) on tööd täis.

Lõpetuseks kõigepealt üks küsimus meie poolt: kas on keegi Saue külas kodukakku näinud või kuulnud? Kas tänavu ja kui varem, siis millal? Vanasti oli kodukakk külas iga-aastaseks pesitsejaks, kuid nüüd on ta Saue ümbruskonnas väga haruldaseks muutunud. Hiljuti saime aga liigi võimaliku esinemise kohta siiski teate. Muide, kodukakk on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt tänavu aastalinnuks kinnitatud.

Meie ja teiste Tallinna ja Harjumaa linnuhuviliste vaatlusi ning linnuriigi hetkeseisu kajastavat linnublogi saab lugeda aadressil http://www.tallinna-linnuklubi.ee

*Eet Tuule
eet@tallinna-linnuklubi.ee

*Aarne Tuule
aarne@tallinna-linnuklubi.ee

Ja kel nüüd meie kandi lindude vastu suurem huvi tekkis,
siis toimub 24. mail 2009 Metsanurme - Üksnurme - Metsanurme matkarajal LINNULAULUMATK. Kogunemine Metsanurme Rehetoas ehk külakeskuses kell 4.45, teele asutakse kell 5 (ikka hommikul:-)). Teadjateks saatjateks on matkal Eet ja Aarne Tuule Tallinna Linnuklubist.
Koerad ja käimiskepid seekord koju jääta, et saaks igat olulist häält hoolega kuulda.

PS! Foto selle loo juurde on teinud Siim Artur, aga kindlasti soovitab blogihaldur sellelt lehelt astuda edasi ja kaeda sisse Aarne Tuule imelisse fotoblogisse (lingi leiate loo keskelt, tema nimele klikkides)- sealt leiate eest imeilusad loodusfotod!

TOIMUB SAKU VALLAS: Kunstinäitus